Ando Leps: Iga mats elagu oma kodus. Ei mingeid pagulasi Eestisse!

Tänavuse suve põletavaim küsimus on see: kas Eesti peaks vastu võtma pagulasi või mitte? Mida Teie sellest probleemist arvate?

Eesti ei vaja pagulasi, kuna meie oleme kogu oma eksisteerimise vältel olnud „väga tugevates tuultes“ nii Idast kui ka Läänest. Mulle tundub, et see nn Aafrika põgenike probleem on peamiselt tekitatud Itaalia (Sitsiilia) maffia poolt, kui väga tulus äri teiste inimeste õnnetuse ärakasutamiseks. Ajalugu on väga selgelt näidanud, et kardinaalselt erinevad kultuurid pole võimelised kooseksisteerima. Iga mats elagu ikka oma kodus. Seega aitab – ei mingeid pagulasi Eestisse!

Mida arvate Eesti tänasest poliitikast?

Eesti riiki valitseb rahva poolt mitte valitud ja mitte austatud, s.t võõras mees, ameerikalike arusaamadega ja ameerikaliku käitumisega president Toomas Hendrik Ilves, kes Eestisse tulles eesti keelt rääkis samal tasemel kui endised kompartei peamehed ning kes kahjuks Eesti asjadest peaaegu üldse midagi ei teadnud.

Reformierakonnal on olnud kogu aeg hirm võimu ja raha kaotamise pärast. Kuid võimu tuleb kindlustada vahendeid valimata. Viimased 16 aastat võimul püsinud Reformierakond (selle erakonna poolt igal sammul siunatav Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin on võimul püsinud vaid 15 aastat) hakkas taipama, et võimu ausate valimistega kindlustada pole enam võimalik, ja seetõttu võeti kasutusele elektrooniline hääletamine, mida ükski arenenud riik maailmas ei tunnista.

Seega läheb Reformierakonnal kogu energia selleks, et vaid võimul püsida?

Kogu see Reformierakonna pikaajaline võimulolek on viinud Eesti hävingu äärele. Reformierakond on allutanud endale kogu justiitssüsteemi, mistõttu levib korruptsioon, millest kirjutab isegi välispress. Üheks näiteks on nn Autorollo afäär, millega on seotud „eilne“ välisminister Keit Pentus-Rosimannus ja tema lähikondlased.

Raha on nüüdisaegse kapitalistliku ühiskonna vereringeks, ja seda on Reformierakond oma pika valitsemisaja jooksul osanud väga osavalt, seadusi eirates, enda kasuks pöörata. Püüdes jätkuvalt jääda poliitilise, s.t rahavõimu käsutajaks, on nende maapealseks jumalaks kujunenud e-valimiste server, olgugi et arenenud maailm sellist jumalust ei tunnusta. Raha ja poliitilise võimu kaotamine loomulikult võib Reformierakonna „tervisele“ mõjuda väga laastavalt. Reformierakond on kiivalt järginud „eesti rahva suure sõbra ja juhi“ Jossif Vissarionovitši surematut ütlust: tähtis pole valimas käinute arv, vaid tähtis on häälte lugemine!

Teie hinnangul on siis tänases Eesti Vabariigis tegemist nn nukuvalitsusega?

Täna istuv president, e-riigikogu ega valitsus ei ole legitiimsed e-valimiste pettuse tõttu.

Kas Eesti majandus selle kõige taustal kahjuks pigem taandareneb?

„Tänu“ ameerikaliku presidendi Ilvese ja Reformierakonna valitsusjuhi, poliitik Taavi Rõivase hüsteerilistele sõnavõttudele Venemaa aadressil oleme Venemaa-suunaliste sanktsioonide tõttu kaotanud peaaegu kogu oma ainuvõimaliku turu. Eesti ju tegelikult midagi ei tooda, peale põllumajandussaaduste, loomakasvatus- ja kalandustoodete. Kuid „tänu“ sanktsioonidele ei saa me seda praktiliselt mitte kuhugi müüa. Presidendile see muidugi korda ei lähe, sest tema laseb siit varsti jalga. Teda ei huvita, et ca 60% eestimaalastest elab vaesuses ja et nende hulgas on vähemalt 40 000 last...

Ka mitmed teised Euroopa riigid kannavad suurt kahju Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu.

On tõsiasi, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on viinud paljude Euroopa riikide majandused katastroofi äärele. Näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Ungari, Tśehhi jt. Sanktsioonide tõttu kaotavad ka USA äriringkonnad. Samas on aga väga raske aru saada USA Euroopa-poliitikast. Miks peab see ennast „maailma politseinikuks“, s.t maailmavalitsejaks pidav riik pidevalt, ilma mingisuguse häbitundeta, kaasaegse maailma kultuurihälli Euroopa kallal norima? Nn maailmariigiks on USA saanud vaid teiste riikide vaesumise arvel, kus ta on teiste riikide lisaväärtuse tavaliselt sõjalise jõuga endale haaranud. Järelikult elab USA teiste riikide kulul.

Millise hinnangu annate nüüdisaegsele kapitalismile laiemalt?

Kapitalistliku ühiskonna mõjud on ju käegakatsutavad – pidevalt tapetakse ja pannakse trellide taha erinevate riikide juhtivaid tegelasi jne. Samas aga võivad ülirikkad eraisikud osta endale terveid riike, nagu Eesti, Läti, Leedu, ja teisi väiksemaid riike. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu kõrged kirikutegelased, nende hulgas alles hiljuti Rooma paavst, kes ütles, et sellisel kujul ei või kapitalism maailmas enam eksisteerida, sest kõige tähtsamal, mis siinilmas üldse on – inimelul – ei ole enam mingisugust väärtust, ja et see viib kokkuvõttes kogu maailma hukuni.

Ikka ja jälle kerkib vana küsimus: kas saame Läänt alati usaldada, eriti täna, kus küsimus on erakordselt tähtis nii Eestile kui ka teistele Balti riikidele – seoses USA baaside tulekuga Ida-Euroopasse?

Erilist tähelepanu äratab fakt, kui käsitleda Nõukogude okupatsiooni (tarvitatakse ka mõistet „annektsioon“, kuid Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (olin selle komisjoni liige) oma väljaannetes kasutab mõistet „okupatsioon“) rahvusvahelisel taustal, ja nimelt see, et 1942. aastal tunnustas Rootsi valitsus Balti riike, sh Eestit, de facto NSV Liidu osana. Teherani konverentsil 1943. aastal kinnitas USA president Franklin D. Roosevelt, et loobub poliitilisest initsiatiivist Baltikumis.

Potsdami konverentsil 1945. aastal tunnistati NSV Liidu riigipiire sellistena, nagu see riik oli neid ise kujundanud. Seega Lääs tegi näo, nagu poleks olnudki Euroopa jagamist Adolf Hitleri ja Jossif Stalini vahel? Siit tekib väga õigustatud küsimus: kuivõrd tõsiselt saab üldse võtta Lääne seisukohti rahvusvahelise suhtlemise küsimustes? Tekib küsimus: kas tänapäeva rahvusvahelisel õigusel on üldse veel mingisugust väärtust? Arvatavasti ei ole.

Teiseks. Minu sügaval veendumusel ei ole võõrriigi baasid kunagi meile midagi head toonud. Loomulikult on Eesti geograafiline (geopoliitiline) asend Euroopa lääne- ja idapiiril olnud kogu teadaoleva ajaloo vältel alati suurte ja võimsate riikide Saksamaa, Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jt huviorbiidis, kes on siia teinud kogu aeg oma vallutusretki.

Võib-olla ütlete paar sõna „väga kuumade riikide“ Kreeka ja Ukraina kohta?

Mõlemas on võim mitte presidendi, parlamendi ja valitsuse, vaid oligarhide käes. Oligarhid valitsevad neid maid. Rahvas elab vaeselt. Neid riike „tohterdatakse“ rahaga kogu aeg, kuid midagi tagasi saada pole neilt loota. Tundub, et Ukrainas tänane juhtkond alles ei jää. Mis on aga kõige hullem – rahu ajal oma riigi elanikkonda tappa ei tohi, see on päris kindlasti inimsusevastane kuritegu.

Mis saab lähitulevikus Eestist?

Minu arvates siin midagi head loota ei ole. Selleks et midagi muutuks paremuse poole, tuleb Eestis teha kardinaalseid muudatusi. Võib-olla saame näha muutuste algust juba sügisel, kui on vaja vastu võtta riigielu iga-aastane tähtsaim juriidiline dokument – eelarveseadus.

Küsis INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]

TULEVAD: Euroopa riikide uksed on aafriklastele ja araablastele valla löödud. Nii massilist ja ulatuslikku immigrantide tulva, mis Euroopat nüüd ees ootab, pole varem ajaloos nähtud.

Jaga |