Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lenk Õhtulehes: „Kuidas võime nii juhmid olla?"

HEIMAR LENK,      21. märts 2012

11. novembril 2010 ilmus Õhtulehes Heimar Lenki sulest arvamuslugu „Hüvasti, Kreenholm, roheline saar!" - just äsja olid Rootsis olevad omanikud Narva tekstiilikombinaadi pankrotti lasknud. Lenk meenutas paljusid uuema vabariigi ajal teadmatusse haihtunud tööstusettevõtteid.
 



Uskumatu, et Kreenholmi manufaktuur võidakse pankrotti lasta! 19. sajandi suuremaid, 13 000 töötajaga tekstiilikombinaate Euroopas, kergetööstuse lipulaev omaaegses Nõukogude Liidus, veel kolmkümmend aastat tagasi rohkem kui 10 000 kangru ja ketrajaga näidiskombinaat. Kreenholm oli õitsev tööstuskeskus oma kaupluste, lasteaedade, pagari- ja kondiitriäride, juuksurisalongide, õmblusateljeede, pesumajade, kingsepatöökoja, pangakontorite, polikliiniku, naistenõuandla, kultuuripalee ja spordisaalidega, mis hoidis üleval tervet Narva linna," kirjutas Lenk, küsides: „Kuidas võime nii juhmid olla?"


„Üks tarkade meeste juhitav riik vist ei teeks nii, et parseldab oma edukaima ettevõtte välismaalaste kätte ja lubab selle siis pankrotti lasta," arvab Lenk. „Mäletan, et segadused manufaktuuriga algasid kohe, kui ettevõte rootslaste Kreenholmi Valduse kätte läks. Mida aasta edasi, seda kiiremini allakäigu-spiraal pöörles.


Tõepoolest, mis meiega lahti on? Meie, kes me olime endise NSV Liidu parim liiduvabariik kõrgeima tööviljakuse ja parima kvaliteediga. Meie toodang oli tuntud kodust kaugelgi. Klementi, Marati pesu, kleite või froteerätikuid osteti pakkide kaupa. Tehase RET radioolad Estonia oma eriliselt kvaliteetsete kõlaritega tegid ilma isegi Sony kodumaal Jaapanis. Kaugel raja taga tunti meie vabrikuid Tarbeklaas, Polümeer, Ilmarine, Volta, Balti Manufaktuur...


Kel soovi, suudaks pika nimekirja kokku seada. Supermajandite kohta Kirovi kalurikolhoosist alates ja Võrumaal õitsenud Linda kolhoosiga lõpetades, saaks veelgi pikema rea. Kuhu need kõik jäänud on?


Ma saan aru, et erastati. Aga edasi?


Kuhu kadus Eesti kalatööstuse tootmiskoondis Ookean? Üks suuremaid varandusi, mis Eestil taasiseseisvumise hetkel oli.


Statistikat? Palun, aasta 1973. Ookeani laevastikus oli 23 külmutustraallaeva, 38 traallaeva, 4 ujuvbaasi, 7 transpordilaeva, 4 tanklaeva. Kus on nüüd Ookeani laevad?


Aga Eesti Merelaevandus? EKE, Linda, Uku, Sulev?


Tubakavabrik Leek oli esimene, mis rootslaste kätte läks. Pärnu linavabrikusse toodi Vene aja lõpus ülimalt ajakohased tootmisliinid - uhkustati, et vaid kahele linakombinaadile kogu NSV Liidus osteti nii moodne sisustus. Kus see eestlaste uhkus nüüd on?" ahastab Lenk.




Viimati muudetud: 21.03.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail