Miks langetada valimisiga? Pigem soodustame noortevolikogude tööd

 Kõik jutud sellest, kuidas tänased noored on küpsed kaasa rääkima kohaliku elu arendamisel, on tihe suitsukate selleks, et valijaskonna vananedes paremerakondadele rohkem hääli tuua.

 Ei ole hea idee

Valimisea alandamine 16 eluaastale ei ole hea idee, arvestades, kui mõjutatavad – kas vanematest, õpetajatest, eakaaslastest, meediast, poliitikutest – võivad noored selles eas olla. Pealegi on aktiivsetel noortel juba praegu võimalik osaleda riigi ja omavalitsuste nõuandvate kogude, eestkosteorganisatsioonide, õpilas- ja üliõpilasesinduste, noorteorganisatsioonide, samuti maakondlike, linna- või vallavolikogude juurde kuuluvate noortevolikogude töös.

Kohalikud noortevolikogud tegutsevad Eestis alates 1998. aastast. Nende eesmärgiks on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ja teha nende kohta ettepanekuid. Kuna kõik omavalitsused ei ole noortevolikogu seni loonud, tuleks hoopis arutleda, millised on võimalused noortevolikogude tööd veelgi laiendada, kaasates neid näiteks volikogude komisjonide töösse, ja kuidas noortevolikogude tegevust paremini rahastada.

Keskerakonna arvates aitab noori kohalikku ellu kaasata see, et nende esindajad peaksid olema seaduslikus korras esindatud volikogude komisjonides. Selleks ei ole vaja muuta põhiseadust, vaid piisab, kui see kohustus noori kaasata kirjutatakse sisse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (KOKS).

Nii nagu erakondade juures tegutsevad noortekogud, nii annavad ka volikogude juurde kuuluvad noortevolikogud vajalikku kogemust ja julgust ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida. Saadud teadmised tulevad noortele elus kasuks, aitavad neil välja kujundada oma maailmavaate ja kaasavad neid kohalike probleemide lahendamisse.

 Noortel puudub huvi valida

Seaduse silmis on 16-aastane piiratud teovõimega täisealine isik. See tähendab, et noor ei ole kõigi oma otsuste tegemises vaba ega iseseisev. Selles vanuses noor võib abielluda, aga ainult vanema loal. Võib autot juhtida, aga ainult siis, kui tema kõrval on vähemasti 2-aastase juhikogemusega täiskasvanu. Alkoholi ja suitsu ta osta ei või. Kasiinosse ei lasta teda ammugi sisse.

Kuidas seaduseelnõu algatajad selgitavad vastuolu, et 16-aastane ei või autot juhtida, aga kohaliku omavalitsuse eelarvet läbi valimiste suudab juhtida?

 Hiljuti läbi viidud meediaküsitlused näitasid, et ka noored ise pole valimisea langetamisest sugugi huvitatud. Järva Teataja küsitluses osalenud 50 küsitletust arvasid vaid 16, et valimisiga tuleks langetada. Virumaa Teataja samasuguses küsitluses tõid noored ise põhilise põhjusena välja, et nad ei ole veel piisavalt elukogenud ja on valimisõiguse saamiseks liialt mõjutatavad. Ühtlasi arvavad noored, et praegune süsteem on täiesti toimiv ja selle muutmisel ei ole mõtet.

 Presidenti otse valida ei saa, aga valimisiga langetada saab?

Süsteemi ei olegi mõtet muuta, seda enam, et valimisea kahandamine nõuab põhiseaduse muutmist Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Keskerakond on korduvalt soovinud seda, et rahvas saaks presidenti otse valida, aga alati on toodud vastuargumendiks põhiseaduse muutmise keerukus.

Nüüd, kus valimisea langetamine nõuab sama keerulist protseduuri, ei ole see koalitsioonile ühtäkki enam probleemiks. Kas lootus saada valimistel lisahääli on piisav põhjendus selleks, et minna põhiseadust muutma?

Kui vaadata teisi Euroopa riike, siis selgub, et valimisea langetamine 16 eluaastale on väga suur erand. Peale Austria pole ükski teine riik pidanud vajalikuks ei kohalikel ega parlamendivalimistel ealisuse latti täielikult nii madalale lasta. Ungaris on tehtud erand abielus noortele – põhiseadus annab kõigile täisealistele kodanikele õiguse hääletada, ja seaduse silmis on täisealised ka need 16-aastased, kes on selleks ajaks jõudnud juba abielluda.

Mõni riik alles eksperimenteerib, kas lubada noori kohalikel valimistel hääletama või mitte.

Saksamaal võivad 16-aastased valida Bremeni, Alam-Saksi, Mecklenburg-Vorpommerni, Põhja-Rein–Vestfaali, Saksi-Anhalti, Schleswig-Holsteini ja Baden-Württembergi liidumaa valimistel. Norras anti 2011. aastal valimisõigus alates 16. eluaastast eksperimendi korras 20 omavalitsuses ja seda on kavas korrata tuleval aastal.

Eestil oleks võimalik õppida teiste riikide kogemustest ja vigadest, kuid miskipärast eelistatakse meil olla ise katsejäneseks.

Oht kaotada valijaid

Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Mihkel Solvak on välja toonud mitu ohtu, mida valimisea alandamine kaasa võib tuua. Seniseid valimistulemusi vaadates on 18–24aastased kõige madalama valimisosalusega vanusegrupp. Uuringud on tema sõnul näidanud, et esimene valimiskogemus on väga oluline, sest need, kes lähevad esimesel korral valima, jäävadki suure tõenäosusega valimas käima ja nad n-ö sotsialiseeritakse valijaks.

Kui nüüd vanuseline latt lasta allapoole, vahemikku, kus huvi valima minna on väike, siis tekitab riik ise juurde inimesi, kes valima ei lähe ja „tänu“ kellele võib valimiste osalusprotsent aasta-aastalt langeda. Valimistel osalusprotsent seega algselt ehk isegi suureneks, kuid pikas perspektiivis hoopis langeks.

Valimispropaganda koolidesse

Teine probleem puudutab koolides läbi viidavaid ebasobivaid propagandaüritusi, mida tehakse juba täna, aga mille surve koolidele suureneb veelgi. Kellele on vaja koolilapsi valimisvõitlusse kiskuda, kui lapsel tuleb näiteks valida: kas hääletada direktori poolt, kes kandideerib ühes erakonnas, või hoopis mõne õpetaja poolt, kes esindab hoopis teist erakonda?

Kokkuvõtteks võib öelda, et noortel on väljundeid ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida ning valimisea langetamiseks 18 aastalt 16 aastale puudub otsene vajadus, seda enam, et enamik noori seda ei soovigi. Arutleda võiks pigem selle üle, kuidas noori paremini kaasata kohalike volikogude tegevusse ja millised võimalused on siin seni kasutamata jäetud.

Jätame noortele lapsepõlve alles ja ärme koorma neid poliitikaga, sest seda, kuidas see võib noori mõjutada, pole ju kusagil uuritud.

TARMO TAMM, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees (Keskerakond)

[fotoallkiri]

OOTAB SISULIST TÖÖD: Endise Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe (fotol keskel) sõnul on valimisea langetamine oluline teema, kuid kui noorte arvu vähenemine Eestis jätkub ja väljaränne hoogustub, siis ei ole enam varsti kedagi, kellega koos tulevikku üles ehitada ja Eesti probleeme lahendada.

Jaga |