Iraagi peaminister tänas Eestit abi eest

TOIVO TOOTSEN,      22. november 2006


Tegin aasta tagasi riigikaitsekomisjonis ettepaneku võimaluse korral ära käia kõigis kohtades, kus meie kaitseväelased on rahutagamismissioonidel. Kevadel olimegi Bosnias ja Hertsegovinas ning Kosovos, sügisel käisin uuesti Kosovos. Nüüd õnnestus kaasa saada välisminister Urmas Paeti juhitud delegatsiooniga sõidul Iraaki.

Üks oodatumaid kohtumisi Iraagi-visiidil oli kokkusaamine peaminister Nuri al-Malikiga. Kuna liikumine ühest sektorist teise toimus kopteritega, nende tellimine aga pole nii hõlbus, nagu takso saamine Tallinnas, siis õnnestus kopter saada planeeritud kohtumisajast alles tund hiljem. Peaminister oli aga vastutulelik ja nihutas kohtumise meiega tunni võrra edasi. Astusime õhusõidukist maha, kuulivestid seljas ja kiivrid peas, ning pooljoostes tõttasime peaministri residentsi. Paet tänas peaministrit kohtumise eest ja andis üle meie peaministri tervitused, samuti ka kutse peaministrile või oma kolleegile välisministrile külastada Eestit.

Kontroll Iraagile, kuid välisvägede juuresolekul

Maliki tänas ja ütles, et neil on väga tihe visiitide programm, aga nad püüavad leida võimaluse Eestit külastada. Ta avaldas tänu abi eest, mida Eesti on Iraagile osutanud.
Kuna Eesti on sidunud meie üksuse missiooni jätkumise ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga, huvitas meid, kui kaugel on asjad Julgeolekunõukogus mandaadi pikendamisega.
Maliki vastas: „Hetkel peame ÜRO-ga läbirääkimisi, sest soovime kogu südamest, et ÜRO mandaati pikendataks. Oleme väga õnnelikud selle üle, et rahvusvahelised koalitsiooniväed on Iraagis julgeolekut tagamas ning aitavad parandada olukorda riigi erinevates haldusjaotustes."
Küsimusele, millal ÜRO võiks uue mandaadi pikendamise ära otsustada, vastas peaminister, et praegune mandaat lõpeb 31. detsembril 2006. „Jah, me teame, et seda tuleks uuendada, aga oleme praegu veel läbirääkimisstaadiumis. Ja kõigepealt ikkagi soovime, et julgeoleku tagamine läheks koalitsioonivägedelt üle Iraagi armeele." See perspektiiv paistis olevat väga tähtis, sest peaminister rõhutas seda kohtumisel korduvalt.
„See on mitmeetapiline protsess. Kõige esimeseks sammuks oleks julgeoleku tagamise üleandmine Iraagi võimudele ja sõjaväele, samas koalitsiooniväed jääksid riiki. See situatsioon või üleandmine peaks toimuma järgneva kaheteistkümne kuu jooksul või järgmisel aastal. Edasine oleneb sellest, kuivõrd me oleme edu saavutanud."
Küsimusele, kuidas mõjutab asjade kulgu Iraan või mõni teine naaberriik, vastas Maliki: „Jumala abiga olukord paraneb ja me ei lase välisjõududel sekkuda Iraagi sisepoliitikasse."
Kui küsisime, kas peaminister soovib Iraaki tulevikus näha föderatsioonina, vastas valitsusjuht: „Meil on ikkagi arvamus, et keskvõim peaks olema kohal ja riiki ei tohi killustada. Kõige olulisem on, et rahvusvahelised koalitsioonijõud viibivad siin ning aitavad Iraagil julgeolekut tagada, võidelda ekstremistide ja terroristide vastu. Meie eelistus on, et koalitsioonijõud oleksid Iraagis, kuid nende arvukuse suurendamist me ei pea vajalikuks. Meil oleks vaja omandada nendelt kogemusi ja koolitust."

Kui see kõik ükskord vaid lõpeks!

Paet tundis huvi, mida rahva hulgas arvatakse koalitsioonijõudude Iraagis viibimise kohta. Maliki vastas, et arvamusi on erinevaid. Üks osa on vastu, arvates, et paljud terroriaktid on tingitud just võõrvägede kohalolekust, kuid teine osa rahvast mõistab, et koalitsiooniväed on Iraagile abiks. „Kuid tuleb öelda, et enamikul inimestel ei ole kindlat arvamust, nad vaid soovivad, et kogu see asi lõpeks," märkis peaminister.
Usun ka ise, et kõige suurem osa rahvast soovib tõesti: lõpeks see kõik ometi ükskord ära, saaks juba hakata elama turvalist ja stabiilset elu!
Lõpetuseks tänas Nuri al-Maliki veelkord Eestit abi eest ja soovis, et meie väeüksus jätkaks missiooni. Aga ta arvas ka, et meie koostöö võiks olla palju laiem, hõlmates samuti väljaõpet ning koostööd teaduse ja majanduse valdkondades.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)