Eesti vajab Eesti televisiooni

Televisiooniga seonduv areneb pidevalt. Järgmise aasta suvel sunnitakse meid üle minema digitelevisioonile, mis sisuliselt tähendab, et katusel olevate tavaliste nn välisantennidega pole enam midagi teha. Meid sunnitakse ostma kas kallis, oma 10 000-kroonine teler, kus digiboks juba sees, või mõni odavam, mille tarvis tuleb endal juurde osta digiboks, mis maksab paari tuhande ringis. Kuidas meie vaesem elanikkond sellise pealesunnitud ostuga hakkama saab, on iseküsimus. See pole küll selline sundost nagu suitsuandur, mille puudumisel tehakse meile sel suvel trahvi, aga ometi on teler elu lahutamatu osa, ilma milleta me vähemalt pikki ja pimedaid sügis- ja talveõhtuid ette ei kujutaks.

Mida telerist vaatame? Igaühel muidugi on oma maitse, aga "seebikad" ja muu meelelahutus on enamiku inimeste "magustoit".

Kui olin alles õpilane, oli põhiline telekanal Eesti Televisioon ning seal kanti igal õhtul kella 18.45-st üle KTV 1. programmi saade "Täna maailmas". Kell 21.00 algas uudistesaade "Vremja", mis kestis tavaliselt kuni 35 minutit, aga kui olid tähtsad kõned, võis venida ka suisa mitu tundi pikaks.

Sel perioodil oli ETV-l vahva tava toota arvukalt muusika- ja meelelahutussaateid. Valmisid filmid ja saated Anne Veskist, Ivo Linnast, Tõnis Mäest, Jaak Joalast ning teistest meie superstaaridest. Anne Veskist tellis filme-saateid ka Venemaa KTV. ETV rõõmustas rahvast igal nädalal "Reklaamiklubiga", mida pikki aastaid juhtis rahvalemmik Mati Eliste. Laste lemmik oli igal laupäeval "Laupäeval koos isaga", mida juhtis Onu Raivona tuntust kogunud Raivo Järvi. Kass Artur oli suur telelemmik, nagu ka tädi Ruth ehk teadustaja ja saatejuht Ruth Peramets-Püss.

Kauaaegne Eesti Televisiooni programmi peadirektor oli Voldemar Lindström, kellega pidasin minagi pidevat kirjavahetust, saates talle soove, keda ja mida soovin telerist näha. Mõistagi soovisin ikka ja alati näha diiva Anne Veskit esinemas, ning tema näitamist lubas hr Lindström mulle ka kirjavastustes.

Kui saabus perestroika-ajastu, hakkasid tekkima erakanalid. Mingil ajal oli Eestis koguni neli telekanalit: ETV, Kanal 2, TV3 ja TV1. Viimast nimetati „Sõnajalgade televisiooniks", nagu Kanal 2 oli „Taska kanal".

Peagi hakati tootma kaabeltelevisiooni. Tehti eraldi spordikanal Kalev Sport, mille peremeheks oli Oliver Kruuda.

Ka PIMP TV eksisteeris alla aasta ning selle tegijad/tootjad olid Ken Saan ja Priit Pedanik. Pankrotti läks see kanal ilmselt seetõttu, et tegemist oli nn koletelevisiooniga, mida sponsorid rahastada ei soovinud.

Kalev Spordi asemel ilmus lühikeseks ajaks TV4, aga ka see lõpetas. Maikuus pidi endine ETV juht Toomas Lepp välja tulema uue telekanaliga TV14. Sellega seoses ma siinse loo kirjutamise plaani võtsingi, et teha Lepale omapoolsed ettepanekud-soovitused.

Kui vähegi võimalik, siis paluks Lepal mitte uut spordikanalit teha. Spordifänne pole meil niipalju kui arvatakse ning spordikanalina võib uus kanal ruttu taevastele jahimaadele minna.

Eesti vajab tõelist eesti omasaadetest koosnevat telekanalit, kus oleks muusikat, meelelahutust jm Eesti eluga seonduvat. Eriti puudust tunneb televaataja heast estraadist ehk muusikast ja huumorist.

Miks on raadiojaam Elmar enimkuulatav kommertsraadio? Seetõttu, et seal mängitakse ööpäev otsa meie estraaditähtede laule ja tehakse seda eesti keeles. Elmari vahendusel on kuulsaks saanud  Anmatino "Kaks südant", mida esitavad Anne Loho ja Mati Klamp, samuti mitu Marco Margna laulu, aga ka Toomas Anni jmt.

Miks neid ja paljusid teisi artiste kuuleb vaid raadiost? Miks ei näe neid televisioonis laulmas? Praegustes telekanalites on häbematult vähe häid muusikasaateid. TV3 üritab puudust täita saatega "Eesti otsib lemmiklaulu", kuid ka sellest on vähe.

Kui ETV-d ei kujutata ette  seriaalita "?nne 13", siis Kanal2 hittsaateid on tunduvalt rohkem. "Võsareporter" on ilmselt popim kui ETV "Pealtnägija" ning kui suvel on ETV „Aktuaalne kaamera" ning Kanal 2 „Suvereporter" eetris ühel ja samal kellaajal, siis on neist vaadatum mõistagi Kanal2 oma.

Eesti Televisioon ajab  veidrat poliitikat - parimad saatejuhid-telenäod võetakse eetrist maha rumalatel põhjustel. Marite Kallasma on aastakümneid olnud rahvalemmik, aga Andres Kuusk hakkas teda millegipärast karistama. Esmalt sai Kallasma AK-s eetrikeelu seoses reklaamis osalemisega, siis võeti ta teleekraanilt päriselt ära ning pandi eetrinõustajaks, ning nüüd soovitakse suvel ka see töökoht kaotada.

Ka ilmamees Peep Taimlal olid probleemid ETV-s - rahvale toodi põhjuseks liigpäevitunud nägu. Taimla sai kohe uue töökoha Kanal 2-es.

Selle asemel, et telekanalid võiks toota ja näidata kultuurseid meelelahutussaateid, toodetakse roppusi sisaldavaid filme. "Klass" on sisult rõvedavõitu film ning selle tegi endine ETV juht Ilmar Raag. Kunagi, kui Marika Tuusilt võeti ära tema tarbijakaitsesaade "Knopka", sõnas Tuus, et Ilmar Raag pidi ETV-s soosima "hoolitsetud noormehi".

Räige stsenaariumi sai ka "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Selles oli isegi selline lause: "Tead sa ka, mees, mitu kilomeetrit m...i ma olen pidanud ära imema, et selline auto oma perse alla saada?" Sellised ütlemised ületavad tõesti hea maitse piiri.

Uus telekanal võiks pakkuda tunduvalt kultuursemat programmi. Seal võiks olla oma saated ka vähemustele, olgu need või seksuaalvähemused.

Telekanal võiks käia erinevatel üritustel ning salvestada näiteks vabaõhuetendusi ja kontserte, minna külla ka tavalisele kodanikule ning tuua ära tema rõõmud, mured ja arvamused meie elust Eesti riigis.

Lõpetuseks loen üles oma telelemmikud: Kristjan Jõekalda, Reet Linna, Carmen Pritson-Tamme, Jürgen Fogel. Ka Marite Kallasma ja Urmas Liiv olid vahvad.

HILLAR KOHV Viinahaualt, Pärnumaa

[fotoallkiri]

NÄIDAKE MÕNUSAID INIMESI: Paljude meelest on ETV saadete „Laulge kaasa!" parimad lõigud need, kus telesilm ei näita igituttavat saatejuhti Reet Linnat või ammunähtud artiste, vaid kordumatuid pealtvaatajaid-kaasalauljaid.

Jaga |