Jaanus Männik: Haridusinvesteeringute kava on veel ideaalist kaugel

JAANUS MÄNNIK,      17. november 2004


2004. aasta lisaeelarve on oluline seadus ja sellega lahendati probleeme mitmes väga tähtsas valdkonnas. Üheks suuremaks ürituseks on haridusinvesteeringute järsk suurendamine.

Ma ei ole mingil juhul nõus Riigikogu kõnepuldist esitatud seisukohtadega, justkui ei oleks mõistlik strateegiliselt investeerida niisugusesse valdkonda nagu koolide kordategemine või siis üleüldse infrastruktuuri kordategemine riigis. Kindlasti on mõistlik võtta siin kasutusele 2003. aasta riigieelarve ülelaekumise summad. Iseküsimus võib-olla ongi selles, et kas planeerimisega on Eestis asjad päris korras ning kas viimase aja rahandusministrid on suutnud päris mõistlikult eelarvetulusid prognoosida. Lühidalt on küsimus selles, et millega on põhjendatud nii suur 2003. aasta eelarve ülejääk. Kuna aga see on meil olemas, siis on mõistlik ülejääk praegu kasutusele võtta ja kindlasti on üheks valdkonnaks haridusinvesteeringud, kus seda peale pensionikassa täiendamise kasutusele võtta.

Haridusinvesteeringud tulid raskelt
Haridusinvesteeringute asjus kokkuleppimine ei tulnud kergelt. Kui tuletada meelde meile esitatud eelnõu algvarianti, siis tõsi on see, et 600 miljonit krooni oli kavas suunata Riigi Kinnisvara ASi, kuid polnud mingit klauslit, regulatsiooni ega piirangut selle kulutamise kohta. Rahvaliidule paistis toona täiesti selgelt, et rahandusminister kui kinnisvara ASi üldkoosoleku volinik koos võib-olla siis ka aktsiaseltsi nõukogu esimehega soovib hakata valgustatud monarhiks, kes ilma piiranguteta asub tegema Eesti hariduspoliitikat. Lõpuks õnnestus Rahvaliidul saavutada, et seadusesse kirjutati selge paragrahv, mis sisuliselt paneb Riigi Kinnisvara ASi või siis selle moodustatava tütarettevõtte siiski operaatori, mitte otsustaja rolli.
Lähtuvalt põhiseadusest on hariduse korraldamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida ei saa panna eraõiguslikule juriidilisele isikule. Nii ongi täiesti loomulik, et Rahvaliit võitles haridusinvesteeringuid reguleerivasse seadusesse sätte, mille kohaselt vabariigi valitsus kinnitab regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi. See programm koostatakse kohalike omavalitsuste maakondlike liitude, siseministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös maakondade koolivõrgu arengukavana. Ainult selle järgi saab ja tohib teha haridusinvesteeringute poliitikat. Loomulikult on sellesama paragrahviga vabariigi valitsusele antud väga suur vastutus.

Vabariigi valitsuse vastutus
Valitsus vastutab selle eest, mis programmi kirja saab, kuidas sinna kirja saab ja kas ning kuivõrd seal arvestatakse omavalitsusliitude finantsvõimet ja soove, kus, millal ja milline kool investeeringuid vajab. See kõik on aga lahendatav ning kusagil ei ole kirjas, et riik võib põhiseaduse täitmisel lihtsama vastupanu teed minna. Haridus on ülioluline ja keeruline valdkond ning siin peab lähtuma laste vajadusest, mitte ametnike mugavusest.
Riigi valitsemisel peab püüdlema ideaali poole ja praegune haridusinvesteeringute kava on veel ideaalist kaugel. Samas annab Rahvaliit endale aru, et oleme enamuskoalitsioonis, mis on saanud rahvalt tugeva mandaadi.
Meie partnerid soovisid väga tungivalt kasutada nüüd käiku minevat skeemi ning selle skeemi kõige teravamad nurgad on Rahvaliit maha lihvinud. Kahtlemata ei saa riik loobuda koolivõrku investeerimisest, kahtlemata on põhiseaduse kohaselt vastutus koolivõrgu üle seadusandjal ja hariduspoliitikat tegeval haridusministeeriumil ning kahtlemata peavad asjad nii ka jääma. Rahvaliit on täis lootusrikkust, et see skeem realiseerub optimaalselt ja samas, kui ei realiseeru, siis peame selle kava kindlasti üle vaatama nii kähku kui võimalik.

Meie partnerid soovisid väga tungivalt kasutada nüüd käiku minevat skeemi ning selle skeemi kõige teravamad nurgad on Rahvaliit maha lihvinud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)