Kellele on sotsiaalabi?

TÕNU ANTON,      15. oktoober 2003


Eesti ühiskond on varaliselt sügavalt kihistunud. Põhjused on väga erinevad, kuid fakti enese vastu ei vaidle vist keegi. Sissetulekute vahed nii piirkonniti, perekonniti kui ühe konkreetse isiku kohta on liiga suured, et võiksime rääkida normaalsest riigikorraldusest. Pigem tuleks rääkida vajadusest kiiresti midagi ette võtta, et varaline kihistumine ei süveneks, sest sellekohased ilmingud on täiesti olemas.

Sotsiaalne ja varaline kihistumine on olemas kõikides riikides ja teatud piirini on see loomulik, sest inimeste võimed on erisugused. Erisugused on ka võimalused ja inimeste soovid oma elu parandamiseks vaeva näha. Riigivõimu ülesanne on kindlustada kõige madalama sissetulekuga inimestele kui mitte normaalne, siis vähemalt inimväärne elamine. Selleks nähakse riigi ja kohaliku omavalitsuste eelarvetes ette raha, mida puudustkannatavatele inimestele saaks eri toetuste kaudu maksta.

Toimetulekupiiri ei ole aastaid muudetud
Raha toetusteks on alati napilt olnud, isegi väga napilt, sest riik on kehtestanud toimetulekupiiriks 500 krooni kuus ja see piir on muutumatuna seisnud juba mitu aastat, kuigi hinnad kogu aeg tõusevad. Toimetulekupiirist allapoole jäävaid inimesi lisandub juurde, sest pensionide, lastetoetuste ja miinimumpalga kasv ei kata kasvavaid kulusid toasoojale, veele, transpordile, koolitarvetele, toidule.
Kas keegi otsustajatest on proovinud kunagi hakkama saada 500 krooniga kuus? Kahtlen selles väga ja tõenäoliselt kahtlevad ka seaduseandjad ise, sest nad on toetuste maksmise korda kirjutanud, et vahendite s.t raha piisavuse korral võib maksta täiendavaid toetusi. Viimastel aastatel on riik andnud toimetulekutoetuste maksmisel suurema iseseisvuse linnadele ja valdadele ning paljud omavalitsused on seda võimalust ka kasutanud. Vanuritele tuuakse koju talveküte, lastele makstakse kooliminekul ranitsatoetust, koolides antakse lastele tasuta toit, tehakse soodustusi ühistranspordis jne.

Võru linnas sotsiaalabi ei vajata?
Võru linnas on olukord sootuks teine. Sotsiaalabiks planeeritud raha ei jõua kaugeltki täies mahus abivajajateni. Nüüd on linn taas rumalasse olukorda sattunud, sest riigile on antud uus ärev signaal. Linnale möödunud aasta lõpus täiendavalt antud toetusraha ei suutnud või ei tahtnud linnavalitsus aasta lõpus abivajajatele välja maksta ja rohkem kui miljon krooni jäi välja maksmata. Selle aasta jaanuaris otsustas linnavolikogu vaatamata opositsiooni protestile anda sellest algselt toetusteks ettenähtud miljonist 500 tuhat krooni sotsiaalosakonna büroo renoveerimiseks. Uusi ruume olevat hädasti tarvis, sest inimestel olevat häbi teiste juuresolekul oma häda kurta. Olgu igal ametnikul omaette kabinet, siis teeb linn suure hüppe sotsiaalabi andmise parandamisel! Inimestele toetusteks ettenähtud raha eest hakati remontima hoonet ametnike tarvis. Jama? Muidugi jama, kuid ometi tõsi. Linnavalitsus põhjendas, et riik ei sea enam piiranguid ülejäägi kasutamisel. See on tõsi, kuid vaevalt osati Tallinnas arvata, et mõni omavalitsus seda vabadust niimoodi kasutab.

Toetusi lihtsalt ei taheta maksta
Vahepeal jõudsid linnavalitsus ja ehitaja märgata, et abiraha on veel ja kuna seda niikuinii kellelgi vaja ei ole, siis võiks edasi ehitada. Volikogu otsustaski oma eelmisel istungil anda toetusteks ettenähtud rahast veel 405 tuhat krooni sotsiaalosakonna büroohoone remondiks, seega kokku 905 tuhat krooni ehk peaaegu kogu raha sellest miljonist, mis möödunud aastal üle jäi. Seda jällegi vaatamata opositsiooni protestile. Tänaseks on büroohoone remondiks kulutatud üle 1,5 miljoni krooni. Kas Võru linna võimude selline käitumine on juhuslik? Ons tõesti kõik abivajajad tarvilikul määral abi saanud? Ei. Linnavalitsus lihtsalt ei taha toetusi maksta, kuigi nii raha kui võimalused seda teha on olemas.
Arvan, et tegelik vajadus toetuste järele oleks veelgi suurem, isegi kui kogu ettenähtud raha abivajajatele välja maksta. Volikogus võib näha, kui kergelt läheb kümne miljoni andmine millegi ehitamiseks, samal ajal kümne tuhande saamine sotsiaalsfääri tarbeks on ületamatu probleem. Nii öeldaksegi abi paluma tulnud inimesele, et riigi või linna vastavad dokumendid ei võimalda talle toetust anda. Mis sest, et see on vale. Raha betooni või asfalti panek on võimuritele muidugi sobivam. Siin saab pidada tööde tegijatega läbirääkimisi, siin saab enamjaolt alati teha nii, et nii raha andjad (linnaisad ) kui raha saajad (ehitajad) on rahul.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)