Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Marina Kaljurannale pakutakse kuldmedalit liiga vara

17. veebruar 2016

Reformierakonna soosikule, välisminister Marina Kaljurannale näivad juba Kadrioru uksed valla olevat. Teda peaaegu nähakse uue presidendina ajal, kui Kadrioru residents on Toomas Hendrik Ilvese armuafääridest veel kuum. Ilvese elu ja tegemised ei paistagi huvitavat eriti enam kedagi.

 

 21. detsembril andis ERR teada, et Kaljurand on rahvaküsitlustes presidendikandidaadina favoriit: teda näeks riigipeana meelsasti iga viies Eesti inimene. Postimehe tellitud ja TNS Emori teostatud populaarsusuuringus on teisel kohal Edgar Savisaar ja kolmandal Siim Kallas.

 Pehmet maandumist Kadriorgu ennustab Kaljurannale ka „teadmamees“ Igor Mang. „Jupiteri liikumine Neitsisse 2015. aasta teisel poolel avas selle märgi esindajatele suured võimalused eneseteostuseks. Üks Neitsi sai isegi välisministriks," kirjutas tähetark Maalehes.

 Kuid kas Kaljurannas leidub piisavalt „püssirohtu“ tugevaks presidendiks? Selle põhjal, mis 11. veebruaril toimus Riigikogus, on Kesknädala kindel, et ei ole mitte. Nimelt kõneles „troonipretendent“ parlamendi ees välispoliitilistel võtmeteemadel. Peale reformierakondlaste ja Aadu Musta (KE) ei pääsenud küsimustega paraku keegi löögile.

 Minu lemmikküsimuseks oli Liina Kersna küsimus, kes pidi Riigikogu ees minister Kaljuranna käest tingimata küsima seda, et millisena ta näeb Eesti rolli suhetes Kesk-Aasia riikidega,“ iroonitses Anvar Samost Kuku raadio saates „Muuli ja Samost“. „Nii oleks võinud läbi küsida kõik maailma riigid,“ lisas Kalle Muuli.

 Kas tõesti kartis diplomaadina enamiku oma tööajast väljaspool Eestit elanud Kaljurand, et jääb opositsioonipoliitikute teravate küsimuste vastamisel jänni? Kui ta tahab presidendiks saada, siis tuleks ebameeldivate küsimustega harjuda. See, et Reformierakond tegi talle „katet“, jättis Kaljurannast ilmselgelt nõrga ja saamatu mulje.

 Tabavalt on Kaljuranda kirjeldanud kirjanik Indrek Hargla. „Tema esinemises tundus kogu aeg midagi nihkes olevat ja siis ma sain äkki aru – sellist juttu Euroopa ees seisvatest „väljakutsetest" ei räägi inimene, kes esindab Eesti huve Brüsselis, vaid vastupidi, kes on Brüsseli saadik Eestis. Ta räägib, mida meie peame tegema, et aidata Euroopat, kuidas meie peame nägema rahvarände-kriisi Euroopa seisukohast. Esikohal on Euroopa tervikhuvid, suure pildi koospüsimine, mitte ühe väikerahva enesetunne,“ kirjutas Hargla 9. oktoobril 2015 Õhtulehes, kui oli näinud Kaljuranda ETV „Foorumis“.

 Kaljurand on Ilvesega sarnane kosmopoliit. Eesti vajab aga järgmise presidendina Arnold Rüütli taolist oma kodumaa ja rahva muresid mõistvat ja oma riigi eest seisvat rahvameest või -naist. Selliseid kandidaate oleks võtta küll. Kaljurannast presidendivalimiste võitjat teha on igatahes liiga vara – Eesti ei ole põnevatest ja tarkadest inimestest nii tühi.



Viimati muudetud: 17.02.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail