Rootsi ajaloo tumedad laigud

Anders Hjemdal  töötab Stockholmis meedia- ja kommunikatsioonispetsialistina. Ta on üks Kommunismi Tutvustava Organisatsiooni (UOK) asutajatest. See mittetulundusühing loodi kaks aastat tagasi, et anda rootslastele ülevaadet kommunismist. Eesmärk on lisaks NSVL-is toimunule tutvustada Hiinas, Vietnamis, Kuubas, Põhja-Koreas, Angoolas, Mosambiigis jm kommunistlike rezhiimide poolt toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid. 22. august tahetakse teha Rootsis kogu maailma kommunismiohvrite mälestamise päevaks.

Miks on vaja tutvustada noortele rootslastele kommunistlikke kuritegusid?

Käsitame seda kui kohustust anda inimestele adekvaatne ülevaade ajaloost. Vaid siis suudavad nad lugu pidada teiste eludest ja kannatustest.

Miks Rootsis vaikiti maha Balti riikides Nõukogude okupatsiooni ajal toimunu? Kas põhjuseks oli hirm NSV Liidu ees?

Hirm agressiivse Nõukogude Liidu ees kahtlemata mõjutas situatsiooni. Rootsi kommunistid ja sotsialistid kartsid, et kui reaalsed faktid kommunistlikest kuritegudest jõuavad rahvani, kaotaks nende propageeritav ideoloogia usaldusväärsuse ja nad jääksid Rootsis oma mõjust ilma. Seepärast on kommunismi olemusest kõnelemine Rootsis veel tänapäevalgi vastakaid emotsioone tekitav tegevus.

Ametliku Rootsi maailmavaate kohaselt konkureerivad maailmas omavahel kapitalistlik ja sotsialistlik ühiskonnamudel. Sotsialismi kujutatakse positiivse jõuna, mis sest, et mõnes maailma piirkonnas seda vahel kehvalt ellu viiakse. USA ja NSVL poliitilises korralduses nähti mitmeid vigu ning Rootsit kujutati kui „keskel asuvat tasakaalustavat jõudu“– ülimuslikku ühiskonnamudelit, mis demokraatlikult liigub riikliku sotsialismi suunas.

Kas teie organisatsioon on pidanud kogema kriitikat?

Jah, Rootsi kommunistide hoiak meie vastu on agressiivne.

Kuidas tavaline rootslane seletab enesele lahti seda, mis toimus Baltimaades? Kas okupatsioon Balti riikides oli tema jmeelest vältimatu või välditav sündmus?

Rootslastel puudub seniajani ülevaade okupatsioonist Baltikumis. Paljud inimesed teavad vaid, et okupeerija nimi oli NSVL (CCCP).

Ajalugu tundvate rootslaste seisukohad lahknevad teravalt. Paljude vasakpoolsete arvates vabastas Nõukogude okupatsioon inimesed natside küüsist ning nende arvates oli NSVL normaalselt toimiv ühiskonnamudel.

Parempoolsed ja liberaalid nimetavad okupatsiooni jõhkraks ja kriminaalseks teoks, kus üks kurjuseideoloogia asendus teisega.

Millised on rootslastele Baltimaades toimunu kohta täpse info mittejagamise tagajärjed?

Puuduliku info tõttu tajuvad noored rootslased oma regiooni ja naaberriike ebatäpselt ja puudulikult. Neil puudub arusaam, mida inimesed on läbi elanud. Kommunismi heroiseerides riskivad nad korrata minevikus tehtud vigu ega ole võimelised hindama demokraatlikke väärtusi ja avatud ühiskonna hüvesid.

[fototekst]

Punaseid lipp lehvitavad rootsi noored võiksid kommunismi praktiseerida pool aastat näiteks Põhja-Koreas või Kuubal.

Jaga |