Nädala juubilar: George Gershwin 110

Tal olid vennad Arthur ja Ira ning õde Francis (Frankie). Ira oli küllalt edukas laulutekstide tegija ja kui poleks olnud tema muusikahuvi, ei oleks vanemad klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver majja toodi, hakkas pill just George'i huvitama, ja varsti ta mängiski n-ö kuulmise järgi. Tõsisemalt alustas George klaveriõpinguid 12-aastaselt.

Professionaalne karjäär algas tal New Yorgi „Tin Pan Alley's“, kuhu algajad laulusepitsejad tõid oma töid, lootes nende eest kasvõi natukenegi raha saada. Jerome Remick Company's mängis George läbi tuhandeid laule ja seal hakkas ta mõistma, millistel lauludel on tulevikku. Kaks aastat pärast Jerome Remick'is tööle hakkamist, andiski George välja oma esimese laulu, mis polnud mingi hetkeks särama löönud hitt, vaid tekitas huvi mõneski Broadway produtsendis. Esimene suurem menulugu saigi tuntuks Broadway muusikalist „Sindbad“.

Aastail 1920–1924 varustas George Gershwin produtsent Georg White'i mitmete lauludega, mida sai kasutada tema äärmiselt populaarses seriaalis „Skandaalid“.

Ühe osana „Skandaalidest“ komponeeris Gershwin lühiopereti „Blue Monday“ („Sinine esmaspäev“). Seda muusikat kuulnud Paul Whiteman (üks esimesi bändijuhte 1920. aastate alguses) tellis temalt sümfoonilise džässipala, mida pidi mängitama Whitemani juhatusel Aeolian Hall'is.

George aga unustas selle teose kirjutamise täiesti ära. Alles kolm nädalat enne planeeritud ettekannet märkas ta linnas reklaamplakatit, milles räägiti George Gershwini huvitava uue helitöö esiettekandest. Niisiis –  vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud valmis kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks.

„Rhapsody in Blue“ oligi see teos, mis niimoodi valmis. Kuigi  arranžeering omistati Paul Whitemanile ja Ferde Grofčle, pole mingit kahtlust, et originaal on kirjutatud klaverile ja džässbändile ning kuulub Gershwinile. „Rhapsody in Blue“ on siiani üks fantastilisemaid teoseid, mida mängivad maailma parimad orkestrid ja ansamblid.

Gershwin sai tuntuks ka laulude tegijana. Suurem osa neist sündis Broadway-aastatel. George ja Ira Gershwini kui helilooja ja tekstiautori täielik koostöö algas 1924. aastal muusikaliga „Lady Be Good“ („Leedi, käitu hästi!“). Pärast seda tegutsesid vennad ühiselt veel mitut muusikali tehes. Hoolimata suurest edust Broadwayl kirjutas George rohkesti teoseid klaverile ja orkestrile. Sündisid  sooloteosed, kaasa arvatud „Klaverikontsert F-duur“ (1925), „Kolm prelüüdi klaverile“ (1927) ja 1928. aastal sümfooniline teos „An American in Paris“ („Ameeriklane Pariisis“), mis on populaarsuselt tal teine orkestriteos.

Kui George ja Ira jätsid Broadway ning sõitsid Hollywoodi, kirjutasid nad koos arvukalt laule „Silver Screen'ile“, kaasa arvatud lühiteoseid Fred Astaire'i ja Ginger Rogersi jaoks. George'i esimene filmitöö oli „The King of Jazz“ („Džässikuningas“), kus peaosas esines Bing Crosby. Sellele filmile valis muusika Paul Whiteman, kes ei jätnud kõrvale „Rhapsody in Blue'd“.

Pärast seda, kui „The King of Jazz“ oli esilinastunud, algas töö juba filmi „Delicious“ juures. Selle filmi muusika tõestas, et Gershwini edu ei seisnenud ainult löövates laulupealkirjades.

Ilmselt suurimaks pettumuseks heliloojakarjääris oli Gershwini enda väitel „Porgy ja Bess“. Ooper, mis esietendus 1935. aastal, sai populaarseks alles pärast autori surma. See oli esimene teos, mis püüdis kajastada Ameerika Ühendriikide vähemuskultuure ja on  kõige edukam ooper, mille on kirjutanud ameerika helilooja. Mõned aariad  nagu „Bess You Is My Woman Now“, „Summertime“ ja „I Got Plenty of Nuttin“ on ääretult kuulsad ka eraldi muusikapaladena.

George Gershwini elul oli lühike ja traagiline lõpp. Kõik algas lihtsatest peavaludest, mis muutusid kroonilisteks. George hakkas teoseid ja nende osi unustama ning tema sõbrad ja perekond soovitasid  pöörduda arstide poole. Tohtrid diagnoosisid ajukasvajat ning soovitasid selle opereerida. Kahjuks ei elanud helilooja lõikust  üle ja suri 11. juulil 1937 Hollywoodis.

George Gershwini muusikat on kasutatud ka reklaamides. Näiteks  United Airlines ekspluateeris aastaid „Rhapsody in Blue“ teemat.

Ivari Vee

Jaga |