Valitsus versus kohalikud omavalitsused

Kahe aastaga olen jõudnud külastada 160 valla- ja linnavalitsust. Oleme omavalitsusjuhtidega arutanud küsimusi, mis puudutavad omavalitsuste tulubaasi, haldusreformi, finants- ja majanduskriisi, tööhõivet, sotsiaalprobleeme, koolireformi jne. Nendest kohtumistest oli suur abi, kuna need aitasid mul kujundada oma seisukohti Riigikogus, seda eeskätt kohalikku elu puudutavate eelnõude suhtes. Ma ei taha väita, et alati jõudsime omavalitsustes ühistele seisukohtadele, kuid loodetavasti oli toimunud mõttevahetustel teatud mõttekus mõlemale poolele.

Ansip loobumas euro-eesmärgist

Rõhuv enamik omavalitsusjuhte pidas oma töö kõige suuremaks takistuseks määramatust ja teadmatust mitte ainult eelolevate aastate, vaid isegi jooksva aasta suhtes. Neid paneb muretsema, kuidas kujuneb omavalitsuste tulubaas ja investeeringute suurus, milliseks kujuneb riigipoolne toetus ja abi probleemide lahendamisel, millal ja kuidas lahendatakse territoriaalne haldusreform.

Kahjuks on tänaseks määramatus veelgi süvenenud seoses koalitsioonijõudude poolt vastu võetud kahe lisaeelarveseadusega ja teiste seadustega. Haldusreformist ei räägita Vabariigi Valitsuses aga enam üldse.

Viimased pool aastat on järjekindlalt rõhutatud eurole ülemineku vajadust. Sellele on allutatud kogu finants-, eelarve- ja majanduspoliitika. Kuus kuud pole keegi küsinud, millist hinda tuleb seejuures meil maksta ja kas see hind väärib neid ohvreid, mida selleks tuleb teha?

Viimastel päevadel on Vabariigi Valitsuse toon oluliselt muutunud. Eurole üleminekust pole otsesõnu lahti öeldud, kuid ettevalmistused ja häälestamine selliseks otsuseks käivad täie hooga. Ühel hiljutisel valitsuse pressikonverentsil ütles  peaminister Andrus Ansip, et valitsuse saavutused on juba praegu märkimisväärsed - isegi, kui nendest euro saamiseks ei piisa. Nii kiiresti me siis eesmärke püstitame ning ka kohe alla anname!

Kuidas sellises olukorras koostada valla/linna arengukava, planeeringuid ja eelarvet? Kuidas sellises olukorras saab omavalitsusüksus kvaliteetselt osutada avalikke teenuseid ja täita teisi, täiendavaid ülesandeid, mis Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt on kohalikele omavalitsustele täitmiseks seatud?

Loomulikult hakkab sellises olukorras kannatama töö kvaliteet, omavalitsusüksuse haldussuutlikkus langeb, elanike rahulolematus suureneb ning kaob usk eelkõige omavalitsuse võimekusse kohalike probleemide lahendamisel, kuigi omavalitsused ei ole süüdi finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tekitamises. Kuidas sellises olukorras vastu minna eelseisvatele kohalike volikogude valimistele, kuidas tagada elanike osavõtt valimistest ja millised peaksid olema valimislubadused?

Valitsus eiras Eesti Linnade Liidu muret

Seda, mis toimub tegelikult, on kindlasti kogenud paljud. Vabariigi Valitsus ignoreerib jätkuvalt  koostööd kohalike omavalitsustega.  Kohalikke omavalitsusi otseselt puudutavaid seaduseelnõusid nendega paljudel juhtudel ei kooskõlastata ning nende arvamustega ei arvestata. Veelgi enam -Vabariigi Valitsus on jäänud sügavas kriisis vaevleva  elu küsimustes passiivseks kõrvaltvaatajaks ega ole selle arengule kaasa aidanud eelarve- ja maksupoliitika hoobade kasutamise kaudu.

Selletaolisi tegevusetuse näiteid valitsuspoliitikast võib tuua ridamisi. Toon ühe värskema näite valitsusliikme suhtumisest Eesti Linnade Liidu seaduslikku taotlusse.

Tänavu 7. juulil Eesti Linnade Liit saatis Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja regionaalministrile kirja seoses riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt muude seaduste muutmise seaduste rakendamise probleemidega.

Tähendatud seadustega võeti vastu olulised maksupoliitilised otsused nagu käibemaksu tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile, samuti aktsiiside tõusud, sealhulgas vedelkütustel ja gaasil, mille tulemusel suureneb kulusurve lõpptarbijale, avaliku sektori erinevatele lülidele, nende hulgas kohalikele omavalitsustele.

Sellest, kuidas need tõusud mõjutavad  kohalikke eelarveid, ei leia seletuskirjades ühtegi sõna.

Ometi mõjutavad käibemaksu ja aktsiiside tõstmised kohalike omavalitsuste tegutsemistingimusi oluliselt, ning seda nii kohalikele omavalitsustele seadustega pandud omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja riiklike kohustuste kandmisel kui ka investeeringute tegemisel, näiteks toetuste omaosaluse katmiseks.

Mõistagi suurenevad kulutused valdadele ja linnadele teenuste osutamiseks märkimisväärselt, kui tõusevad maksud ja aktsiisid. Keegi pole õieti käsitlenud teemat, kuidas see kõik mõjutab kohalike omavalitsuste eelarveid ja tegevust.

Eesti Linnade Liit, toetudes valla- ja linnaeelarve seaduses kehtestatud põhimõttele, kus sätestatakse, et kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi, esitas oma kirjas Vabariigi Valitsusele küsimuse: millised on kavandatavad sammud täiendavate kulude kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele?

Rahandusminister Jürgen Ligi vastus oli lühike ja lakooniline: väide, et maksumäärade tõus oluliselt suurendab kohalike omavalitsuste kulusid, ei ole korrektne. Kuna ehitusteenuste hinnad on langenud ca 20-30%, siis ei oma käibemaksumäära tõus negatiivset mõju kohalike omavalitsuste investeeringute kuludele.

Lisaks märgib minister, et maksumäärade tõus puudutab kõiki majandussubjekte, ning seetõttu ei saa tuleneda, et riik peab eelarveaasta keskel maksumäärade tõusust tingitud kulude suurenemist kohalikele omavalitsustele hüvitama või nendele pandud ülesandeid vähendama. Selle viimase lausega annab minister siiski märku, et kulude suurenemine võib siiski aset leida, kuid seda ei kavatsetagi kompenseerida.

Milliste sõnumitega minna valijate ette?

Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veidi alla kuu aja. Ettevalmistused valimisteks on jõudmas haripunkti. Samas seisavad kõik poliitilised jõud ja ka mittepoliitilised valimisliidud dilemma ees: milliste sõnumitega minna valijate ette? Selle põhjuseks on jätkuv majandus-, finants- ja sotsiaalne kriis, mille lõppu ei paista kuskilt. Samas ei või ka kinnisilmi ootama jääda, et keegi teine meie probleemid lahendab. Kohapeal peavad inimesed initsiatiivi enese kätte võtma ning leidma need arukad ja edumeelsed kodanikud, kes on ka olemasolevates tingimustes suutelised leidma väljapääsu ja lahendusi.

Juba ammu oleks tarvis olnud moodustada laiapõhjaline eri poliitilistest ja mittepoliitilistest jõududest koosnev kriisikomisjon, kes oleks astunud jõulisi samme olukorrast väljumiseks.

Seetõttu andis Riigikogu Keskerakonna fraktsioon 3. augustil k.a menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu 555 OE, mille kohaselt tehakse valitsusele ettepanek esitada hiljemalt k.a 1. novembriks riigi majanduse elavdamise strateegia aastateks 2009-2013 ja hiljemalt k.a 1. detsembriks riigi majanduse elavdamise tegevusprogramm.

JÜRI RATAS, Riigikogu aseesimees

[fototekst] JÄLGIVAD: Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja tema nõunik Madis Kaasik külastavad ettevõtet AS ET Mõisaküla.

Jaga |