Häda liitlastega

Ilmar Käärma,      27. märts 2002


Kodu- ja väliseestlastest vaidlejad on mõnest huvitavast teemast ka mööda hiilinud. Näiteks üks küsimus puudutab punaarmees olnud eestlasi, sest võideldi ikkagi liitlasvägede poolel!
Eesti poliitikute väide Eesti ja USA huvide ühtsusest tähendab ka, et Eesti Laskurkorpuse võitlejad on eestlastest NATO sõdurite väärikad eelkäijad. Eesti Leegioni võitlejad anti Jalta kokkulepete põhjal väheste eranditega aga N Liidu repressiivorganitele välja.
On selgunud, et 1944. aasta 9. märtsi pommitamistes osalesid ka inglased ja kanadalased (Nelli Teataja 8.03.02). Sarnasel teemal kirjutab ka Venemaa ajaleht Täiesti Salajane 3/2002. Selgub, et 1944. aasta algul paiknes Poltaava - Pripjatini -Mirgorodi lennuväebaasis 750 USA lennukit koos 1300 USA lennuväelasega. Need lennukid tagasid Punaarmeele ülekaalu õhus. Võidi rünnata ka Tðerkassõ katlas asunud Narva pataljoni. 1943. aasta 20. jaanuari USA Staabiülemate Komitee istungil ütles admiral E. King järgmist: "Me ei toeta N Liitu mitte selleks, et Stalinile head meelt valmistada, vaid selleks, et venelasi oma huvides ära kasutada." (Edward Stettinius, "Lend - lease - Võidu relvad", New York 1944; Moskva 2000) Võib öelda, et Eesti tollane soov taasiseseisvuda ei vastanud liitlasriikide huvidele. Molotovi - Ribbentropi pakt ja paljud teised liitlasriikidele ebamugavad asjad vaikiti Nürnbergi kohtuprotsessil lihtsalt maha ja salastati.
Tõnismäe mälestusmärk on aga püstitatud liitlasriikide sõdurile. Just USA, Inglismaa, Kanada ja Venemaa sõjaveteranid on seal 8. mail teretulnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)