Mured ja unistused oma riigis

Eestlased, me oleme eriskummalised olendid väikeses võluriigis, nagu külalised pühal Maarjamaal. Peaksime rohkem olema peremehed omal maal, aga oleme kui külalised, sest siinseid maid, metsi ja järvi valitsevad üha enam võõramaalased. Meie raha ja teenistuse üle valitsevad võõrad pankurid. Oleme aga pimeduse kütkes, igavesti ära hirmutatud, mingi jumaliku valguse riituse ootel. Meil on paraku ka „meistermängureid“, mehi-naisi, keda ei vaeva südametunnistus, ei piina miski… Sest neil puudub vastutus rahva ees.

TÕENÄLG

Kes veel ütleb välja tõde, kui mitte rahva poolt valitu? Läbi sõnade kõrbe, läbi tulest ja veest väikese Eesti eest, vajab kärisev maa igat meist, kes julgeb tõde öelda.

Unistan, et kunagi saan sõita otse Euroopa südamesse kiirrongiga sinna ja tagasi. Kunas see aeg tuleb? Ei tea? Suured mõtted sünnivad hoopis mujal, ja see ei ole alati meile, eestlastele, meelepärane… Suur eesmärk vajab pühendumist, see on vajalik tulevaste põlvede jaoks. Idealistlikud unistused tuleb teoks teha, siis pole suured unistused hädaparvede sees, vaid ajast ees.

OOPERIVAJADUS

Meie unistuste Eesti vajaks suurooperit. Heliloojatelt ootaksime lavateost, mille muusika ja ainestik innustaks ja tiivustaks, annaks meie mõtteid ja tundeid kütkestavaid kunstielamusi. See ooper võiks olla „Kalevipoeg“. Vajame rahvuslikku ooperit, mis kuuluks kullafondi avatud maailma jaoks, eelkõige meile, eestlastele.

Ka kultuurikriisis oleme praegu. Eestis on palju teatreid, rohkelt lavastusi ja etendusi, palju-palju näitlejaid, aga üht õiget vägevat teatritükki, mis raputaks ja ergastaks inimeste tundeid ja mõtteid, annaks tõelise kultuurielamuse, sellist lavateost praegu ei paista.

SUURT UNISTUST

polegi tarvis kaugelt otsida. Näiteks: terve Peipsiäär vajaks veesüsteemi rajamist Kolkja, Kasepää, Varnja küladesse. Terve suur territoorium elab kui ürgajas, kaevudest vett võttes ja suitsusaunades ihu pestes.

Miks sinna Peipsiäärde pole puhunud Euro-tuuled? Kus on need parteibossid, kes sedakanti on juhtinud, kes aga pole aru saanud, et see pole ainult võimukant neile valitsemiseks, vaid et terve see kogukond vajab uuendusi ja arendusi? Vast uus haldusreform päästab ka selle piirkonna udusurmast?

Eesti ühiskond, iga kogukond vajab totalitarismi varjust välja tulemist, et läbi vabade valimiste needsamad kogukonnajuhid, keda valitakse, otsiks uuendusi kohapeal, kogu riigis.

Üks näide: Varnjas seisis lagunevas majas aegadest aega raamatukogu, tänu kohalikule raamatukogujuhatajale Tatjanale. Nüüd on raamatukogu teises kohas – vanausuliste muuseumi majas.

SEISKUNUD AEG

Piisab, kui aru saada, et siin on aeg seisma jäänud, sest puuduvad unistuste motivaatorid. Ainult unistustest ei piisa, kui rahvas on unne suikunud. Peab olema erilise tahtega inimesi, kes motiveerivad kogukondi oma kodulinna ja maakeskusi kaunimaks muutma, et rõõmu oleks nii omal rahval kui ka võõrastel. Et imetleda, kui tublid me oleme, peame hoidma olulisi väärtusi, mis meid ümbritsevad, kaitsma ennast ja kodukollet igasuguste vaenuõhutajate eest.

KUS ON VÄLJAPÄÄS?

Segadustest ja kaotustest, alandustest ja pettumustest haaratud rahvas otsib väljapääsu uuele elule, mida Euromaailm pole praegu veel leidnud. Uus vaimsus juba koondab ja kujundab rahvaid enda ümber, valmistab neid suureks vaimuvõitluseks.

See võitlus ehitab, muudab ja sobitab end uude maailma, kus kasutatakse kõige moodsamaid meetodeid tehnika ja teaduse vallast. Kas suudavad rahvad kaasa minna uue arenguetapiga – suunduda uuenenud maailmasüsteemi, mis on alles esimese astme arenguetapis? Globaalne maailmasüsteem on kahjuks väga haavatav. Iga väiksemgi tõrge kosmoses – intermaailmas võrdub katastroofiga.

Kas suudame unistada, et maailm säilitab vaimu ja mõistust, et ära hoida kataklüsme, kui uued süsteemid mõjutavad elukeskkonda? Kas kaitsetehnikad maailmas suudavad ära hoida rahvaste hävingud? Euroopa kardab seda kõike, ette arvates kaose suurenemist. Rahvad peavad leidma uusi lahendusi, et peatada rahvasterände suurenemist, mille tagajärg võib hävitada rahvusriiklikke tõekspidamisi. Kas tõesti lähevad täide prohvetite sõnad „Uus usk on vallutamas maailma rahvaid“?Selle usu eesmärk on maailma vallutamine ja alistamine, rahvuste segamine, uute rahvuste tekitamine.

Kas suudame nendest muredest vabaneda? Nüüd on globaliseerumisaeg – tulevad uued elureeglid ka meie väikese riigi jaoks.

RIINA ROSSA, luuletaja-kirjanik Viljandist

[fotoallkiri]

Vaade Peipsiäärest Peipsi järvele. Foto: Tiit Maksim

Jaga |