Valimisi Prantsusmaal varjutas madal valimisaktiivsus

Viie aasta eest valimised võitnud Sotsialistlik Partei sai nüüd koos oma liitlastega ainult 44 kohta. Erakonna peasekretär Jean-Christophe Cambadélis, kes ise langes välja juba valimiste esimeses voorus, teatas kohe pärast esialgsete tulemuste selgumist, et astub ametist tagasi.

"Vasaktiib peab kõike muutma, nii kuju kui ka sisu, see peab avama uue tsükli, et seista vastu neoliberalismile ja natsionalismile," rõhutas Cambadélis.

Mitmed varasemad vasaktiiva saadikud, kes toetasid Macroni liberaalset suunda, osutusid nüüd küll valituks "Edasi!" kandidaatidena, aga üldiselt toimusid parlamendi isikkoosseisus siiski suured muutused.

Macroni liikumine tõi parlamenti arvukalt ka selliseid inimesi, kel puuduvad varasemast igasugused poliitilise töö kogemused. See mõjub ehk värskendavalt, kuid võib osutuda hiljem, praktilise tegevuse käigus mõnikord problemaatiliseks, eriti sellises suures riigis nagu Prantsusmaa.

Paremtsentristid (Vabariiklased, Demokraatide ja Sõltumatute Liit jt.) said kokku 137 kohta. "Ma kummardan austusega valijate tahte ees," ütles Vabariiklaste juht François Baroin kaotust tunnistades ja president Macroni õnnitledes. Tema sõnul on presidendil nüüd olemas kogu vajalik võim, et täita prantslaste poolt talle usaldatud missiooni. "Tema ülesanne on üüratu. Ma soovin talle õnne, sest eelkõige soovin ma edu ja õnnestumist meie riigile," teatas Baroin.

Vabariiklased kavatsevad täita parlamendis konstruktiivse opositsiooni rolli, kuid on samal ajal ametis omaenda poliitilise jõu ümberkorraldamisega. Baroini sõnul lasub suur osa sellest tööst nende õlgadel, kes kerkisid esile 2014. aasta kohalikel valimistel ja kandideerisid nüüd parlamenti. "60% meie kandidaatidest osales üldvalimistel esmakordselt," märkis ta.

Tõelise võitjana esines pärast valimisi Prantsusmaa vasakpoolsete silmapaistvaim juht Jean-Luc Mélenchon, kes teatas, et madal valimisaktiivsus on hoopis hea uudis. Nimelt leidis Mélenchon, et see oli "oluline poliitiline ofensiiv", mis sarnanes "kodanike üldstreigile". Presidendi toetajatel ei ole tema arvates piisavat legitiimsust, et läbi läheks tööseadusandluse reform. Madalas valimisaktiivsuses nägi ta vasakpoolsete jaoks "saadaolevat energiat".

Mélenchoni erakond Alistamatu Prantsusmaa ja Prantsusmaa Kommunistlik Partei said kokku küll vaid 27 kohta, kuid see võimaldab neil moodustada Rahvusassamblees omaette fraktsiooni.

Rahvusrindel nii hästi ei läinud. "See on skandaalne, et selline liikumine nagu meil, ei saa luua fraktsiooni Rahvusassamblees," kurtis Marine Le Pen. "Meie oleme ainuke jõud, mis osutab vastupanu Prantsusmaa lahjendamisele." Le Pen kritiseeris prantslaste "roidunud olekut" ja valitud parlamendi "nõrka legitiimsust", mille põhjuseks on tema sõnul "antidemokraatlik valimissüsteem". Rahvusrinde saagiks jäi kaheksa kohta. Proportsionaalse valimissüsteemi korral saanuks see neid valimiste esimeses voorus kogutud häälte põhjal 76, teises voorus kogutud häälte põhjal 50. Fraktsiooni moodustamiseks peab olema vähemalt 15 saadikut.

Kn

Jaga |