Na, tervidus teitele!

KÕRVA JAANUS,      04. juuli 2007


Äga sa p'tea jo, kis ma ole? Senne pärast pea ma ennast vehe tudvustama ka.

Ma ole Küla Karla.

Äi, mool oo siiskid muu nimi ka pantud, a ma arva, et see pole preeguses olukordas mette tähtis. Ma ole Kadi Raadjus iidlastele ning saarlastele jüba üle kahe aasta ega laube öpedust jägand, a viimast valimist näitsid ee, et sennest pole suurd kasu olnd - keik mes reegit sai leks valimskasti juures peest ee nat kajagasitt kivi peeld. Ning preet olemegid olukordas, kus kiskid ette äi tea, mes tulemas oo. See oo siiskid selgeks saand, et riigi kassa oo tühi ning mei peeme senne egatsugu aksiisidega jälle täis tegema. Neh, valitsus oo ennast jüba täis teind, mes see kassagid siiss medel täis tehja äi ole. A üks oo nüid meitel keikidel egavesti selge – senne pronksmihe ee vidamisega leigadi nee traagelniidid, mes viieteisme aastaga piste-piste aaval meitid ühekorra ähk venelastega ee ka oleks ühendand, nee leigadi katki ning neid tükkist ma karda änam kokku äi saagid.

Parlament oo nüid ka jüba kuu aega puhkand, neh sui kee ning mes tööd sa sii ikka teed – eks jälle mais sai jo rabat küll, terveld 11 tundi ning 27 menuuti. Jo see ee väsidab! Äi-äi, pole ma nüid nii tolgus ka, et ma p`saa aru mette – äga see polegid naa palju parlamendi süi, sest vanad seeduseelnöud tuli jo nüid rehvormimeestel kiiresti menema visada ning uusi pole kiskid jöudnd ette valmista. Neh, keskmihed sii katsust ka, a mes sa ikka punnid, kui keik eed möted kolinal pingi alla ee kukudakse.

Ning et mei oleme Juhaniga, ta jo mo naabrimees, kogus aeg ka egatsugu seeduseelnöusid vasta vetnd, neh, senne juure köib midad muud ka veel, kui sa moost öigesti aru saad. A see jeeb siiss järgmise lugemise jäuks, kui vanamor liiga vara lautast oo ee tulnd. Ning et poliitigaga oo preet vaikus majas, nat Kuramaal peele söa löppemist, siiss ma reegi soole keiksepeeld Juhanist.

Ma köisi sii ühe peeva Kärdel, väljes oli ermus leitsak. Ühel noorigul oli selgas – ma`p saandkid aru, oli seel midad selgas ka, sest kui ta KONSUM-i treppist ülese leks, olid taal ahtrilauad nenda paljad, et kaared ühna paistsid. Mool leksid illuminaaturid äguseks ja poleks Juhanid seltsis olnd, ma olekskid kursi peeld ee eksind.

Juhan oli kallooside aegu köva massina mees ja taal oo preemiaks saadud sapakas tänaspeevani autude kirjes. Na, see autu oo taal muidud vehe isemoodi ka, sest peele kolmanda käigu midad muud käiku äi ole. Vötmest leheb see kuuendama korraga köima küll, a seisma jeemise jäuks tömmab Juhan nöörist – siiss leheb kabott lahti ning muttur sureb välke. Ja tagumist klaasid oo taal ka toonit, nee oo vinneerist ning autu värvi orantsid.

Pidurid oo taal mehhaanilist, sest käsipiduri koha peele oo vana kajutoru keevidat, sennel oo vinn ka külges. A et Juhan intsineri mötlemisega mees oo, siiss oo see kaadervärk sedamoodi tehet, et pidurdamise jäuks peeb vinna alla suruma, nenda et autu pöhjast leheb kövasulamiga kümne sentimeetrine jurakas vastu maad, mes autu oo kinni vetab. See oo ühna vägev – asvaldi peel köib senne moodiga ühna laus tuli külje alt välje ja külavahel jeeb maha nöuke kraav, nat illektrimihed oleks tahtnd uut kaabeld maa sesse aema akada.

Ühekorra leks asi vehe keest ee ka, sest Juhan pidi ühna äkiste pidurdama, sest endine kalloosi aseesimees pidi purjus peega ratta selgas taale ette jeema. Juhan muidud rudjuskid täie rinnaga pumba peele, a raks oli nii köva, et see autu külgest ee tuli ning koos pöhjaga vöpsiku lendas. Autu veeres veel midad paarkümmend meeterd maad edasi ning jähi siiss kopliväravase seisma. ﾄi, ullu pole midad jühtund, sest aseesimees oli senneks ajaks jüba ammu önnelikuld rattaga kraavi kukkund, kui autu ta ta kohta jöudis.

A peele seda Juhan änam eriti pidurda äi taha, teeb rooli taga nii ermust eeld, et kinnel vehegid eluvaim sees oo, nee jöudvad kinasti eest ee oida.

Ma ütlesi Juhanile ühekorra, et jo see autu sool vehe logu ka oo. Juhan kirmas moole silmanurkast otsa ning teedustas: „Vaada, autu oo siiss logu, kui vares söidu ajal sedamoodi ukse vaheld sesse lennab, et tiivast kokku äi pane. Ja see oo ükskeik, müsune see autu oo, peeasi, et ma perseli maas edasi saa..."

Juhan ütles moole, et taast oo ainuld üks mees kangem – Presevalski, see tegi obuse valmis, a taal äi ole see veel önnestund. A muidu oskas Juhan nii peenigest tööd tehja, et pöledas ühekorra keik oma tööriistad ee, sennepärast et nii peenigest tööd, mis ta tehje muistis, lihtsald änam äi olnd.

Neh, olga ning!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)