Balti koostöö tõi Brüsselis läbimurde

Euroopa Liidu Regioonide Komitee täiskogu tänasel istungil kiitis komitee heaks resolutsiooni „2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika seadusandlik pakett", milles toetatakse ettepanekut, et järgmisel finantsperioodil 2014-2020 ei väheneks oluliselt Eestile eraldatavate ühtekuuluvuspoliitika vahendite maht võrreldes praeguse perioodiga. Teksti selline sõnastus oli Balti riikide delegatsioonide omavahelise koostöö ning komitee poliitiliste fraktsioonide ning Poolast pärit resolutsiooni koostanud raportööriga tehtud koostöö tulemus.

EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni juht, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut hindas seda esimeseks läbimurdeks. 6. ja 7. veebruaril toimuva EL ülemkogu eel on oluline kõikide võimalike partnerite toetus Eesti püüdlustele ja saavutada ülemkogul kompromiss, mis kindlustaks aastatel 2014-2020 piisavate vahendite olemasolu vajalike investeeringute tegemiseks EL vahendite toel. Toomas Vitsuti hinnangul annaks see võimaluse suunata vahendeid partnerluses riigiga kohaliku kestliku arengu toetuseks.

Taustaks:

Viimasel EL riigipeade kohtumisel Brüsselis ei saavutatud kokkulepet 2014-2020 finantsperioodi osas. Kolm delegatsiooni (Eesti, Läti ja Leedu) protestisid kõigi kohtumisel esitatud piirmäära-ettepanekute vastu ja nõudsid piirmäära hoidmist vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab säilitada praeguse perioodi kulukohustuste määra. Peamised põhjused, miks selle vastu ollakse, on järgmised:

1.

Võrreldes praeguse, 2007.-2013. aasta eraldiste määraga vähendaks nii Komisjoni pakutud piirmäär (2,5%) kui ka ülemkogu eesistuja pakutu (2,59%) kõigile kolmele liikmesriigile eraldatavat rahastamissummat (2011. aasta hindades) järgmiselt, kuna võrdlusperiood 2014.-2020. aasta eraldiste määramiseks rajaneks 2008.-2010. aasta SKP näitajatele, mil kolmes Balti riigis leidis aset drastiline SKP langus:

- Komisjoni ettepanek 2,5%:

muutused /Eesti jaoks - 3513 miljonilt eurolt 3252 miljonile eurole (-261 miljonit eurot);

muutused Leedu jaoks - 7002 miljonilt eurolt 6210 miljonile eurole (-792 miljonit eurot);

muutused Läti jaoks - 4698 miljonilt eurolt 4086 miljonile eurole (-612 miljonit eurot);

- ülemkogu eesistuja ettepanek 2,59%:

muutused Eesti jaoks - 3513 miljonilt eurolt 3373 miljonile eurole (-140 miljonit eurot);

muutused Leedu jaoks - 7002 miljonilt eurolt 6459 miljonile eurole (-543 miljonit eurot);

muutused Läti jaoks - 4698 miljonilt eurolt 4249 miljonile eurole (-449 miljonit eurot).

2.

Vaid 2,9% piirmäär tagaks praeguse perioodiga võrreldes sama kulukohustuste taseme.

3.

Komisjoni väide vähese vastuvõtuvõime kohta ei kehti Eesti, Läti ja Leedu puhul, kuna kõik kolm Balti riiki on nii struktuurifondide kui ka ühtekuuluvusfondi vahendite vastuvõtuvõime osas tipus. Tegelikult karistataks madala piirmääraga neid kolme liikmesriiki, kes on näidanud 2007.-2010. aastal häid tulemusi nende fondide vastuvõtuvõime osas ning taganud riikliku kaasfinantseerimise, vaatamata rängale majanduskriisile ja eelarvekärbetele.

EL Regioonide Komitee on poliitiline kogu, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu südames. Komitee loodi 1994. aastal selleks, et tegelda kahe peamise küsimusega. Esiteks, mõistlik on anda kohalikele ja piirkondlikele esindajatele võimalus kaasa rääkida EL õigusaktide koostamisel, kuna ligi kolm neljandikku EL õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Teiseks, komitee kaudu kaasatakse kodanikele kõige lähemal asuv ning valitud esindajaid koondav valitsemistasand, mis vähendab kodanike tahaplaanile lükkamist EL otsustusprotsessis.

Kaimo Käärmann-Liive,

Eesti Linnade Liidu pressiteade

1. veebruaril 2013

Jaga |