Kelle püha, kelle ekraan?

HEIMAR LENK,      28. august 2002




Muidugi pole see Kesknädala asi tagantjärele tuhnida, kui mitu minutit telekanalid eetriaega või ajalehed tähemärke mõnele teemale pühendavad. Kui aga tegemist üldrahvaliku ürituse ja riigile erakordselt olulise päevaga, mille tähtsust meedia sihilikult tagasi tõmbab, tuleb sõna võtta.
Seekord juhtus nii, et 20. augusti eelõhtul ei oleks ükski asjasse pühendamata välismaalane, kes eestlaste telekanaleid vaatama sattus, osanud iial arvata, et järgmisel päeval riik oma taassünni aastapäeva peab. Ei meenutusi raadiomaja kaitsmisest või teletorni ründamisest.
Ainult Kanal 2-s näidatud prantslaste videofilmi Moskva Valgest majast ja Jeltsinist võis soovi korral ühendada eestlaste vabadusvõitlusega. Ajalehtedest andis vaid õhtuseks lugemiseks mõeldud tabloidleht artikli jagu ruumi eestlaste kadunud koostöövaimu leinamisele. Ülejäänud veerud pühendasid kolm suurt lehte Lollidemaa kallite majade hinna täpsustamisele ja kasiinodes sulanud miljonite otsimisele.
Kui keegi juhtub arvama, et järgmisel päeval asi paremaks läks, siis ta eksib. President sai eetris ainult kolme lause jagu aega ja Riigikogu esimehe ajaloolisest kõnest tsiteeriti kõigis kanaleis vaid seda kohta, kus spiiker lubas seekord valimistel mitte kandideerida.
21. augusti üks päevalehtedest pühendas eelmise päeva pühale neli rida. Pressis vilksatas veel paar pilti lastest Raekoja platsil. Sellest samast Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud rahvapeost, mille ülevaatest üks ettevaatlik telekanal suutis eelmisel õhtul linnapea austamise oskuslikult välja lõigata. Nimelt astus meer lavalt alla rahva sekka, et linnaelanikel pühade puhul kätt suruda. Sinnamaani ka teleekraan asja kajastas. Edasi saabus vaikus ja diktor kutsus järgmise teema juurde.
Kes aga ise peol käisid, nägid oma silmaga, kuidas hetk hiljem juubeldav rahvamass Edgar Savisaarele kiitust hüüdma hakkas ja tehtu eest tänu avaldas. Kuid linnarahva ootamatu ja siiras hingepuhang ühele poliitikule, mida viimastel aastatel haruharva kohata võib, telekanali uudistekünnist ei ületanud ja videolõiku eetrisse ei antud.
Nii jäi taasiseseisvumise aastapäev kenakesti raamidesse ja valimiseelsest propagandast õnnestus hoiduda. Et rahva osavõtt aastapäeva tähistamisest sel aastal eriti aktiivne oli, ei huvitanud ühtegi ajakirjanikku.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)