Ansip kaevab hauda pronkssõdurile, pronkssõdur omakorda Ansipile

Allan Alaküla,      24. jaanuar 2007


Nii nagu tänini ratifitseerimata Eesti–Vene piirilepingule Riigikogus lisatud kurikuulsa preambulagi puhul, on Eesti jälle ise oma sisepoliitiliste punktide ümberjagamise nimel andnud Venemaale kätte olulise propagandakaardi – seekord pronkssõduri.

Kui piirileppele preambula lisamisega tõid Eesti rahvuslikke huve sisepoliitika ohvriks Isamaaliit ja Res Publica, siis nüüd on mänguriks Reformierakond. On täiesti võimalik, et Venemaa oleks nii piirilepingu allakirjutamise järel kui ka praegu leidnud soovikorral muud laskemoona Eesti-vastaseks propagandasõjaks. Küsimus: miks varustavad mõned Eesti erakonnad ise Venemaad ainesega, mille vastu meil puudub vaktsiin ka Läänes?

Reformierakondlased praalivad, et võimalikud majandussanktsioonid, mille eest Venemaa on meid hoiatanud, on tavainimese vaatevinklist lausa tervitatavad: naftarongid ei kolista enam läbi linnade ja muude asulate jmt. Nii ongi, et kaubavahetuspiirangud võivad lüüa justnimelt töökohti maal – olgu siis tänu vahepeal avanenud Vene turule elavnenud seakasvatuses, jätkuvalt Vene toormel põhinevas saetööstuses või endiselt Vene turule orienteeritud kalatsehhides. Transiidiga otseselt seotud töökohtade arv linnades pole ligilähedaseltki võrreldav Venemaaga seotud töökohtade hulgaga maal.

Möödunud reede õhtul väidetavalt skinhead'ide poolt viie vene noore peksmine Tartu Karlovas on omamoodi sümboolne. Toimus see ju Andrus Ansipi kodust vaevalt kilomeetri kaugusel. Kuna peaminister ise on praegu rahvustevaheliste pingete üleskruvimise liider, siis tunnevad ehk juba pätidki, et nende käed on nüüd vabad igasugusteks sigadusteks.
On selge, et teated eestlaste ja kohalike venelaste vahelistest löömingutest õõnestaks juba päris tõsiselt välisinvestorite usaldust Eesti vastu. Seejuures tunduvalt suuremal määral, kui üks Reformierakonna altkäemaksule sarnaneva annetuse küsimine Eesti Raudtee nüüd juba endiselt omanikult.
Ansip ei anna endale aru, et pronkssõdurile hauda kaevates ei kaeva ta hauda ainult iseenda poliitilisele karjäärile, vaid haua serval on terve Eesti sisejulgeolek ja rahvusvaheline maine.



Vene keeles räägivad oravad ikka sõdur-vabastajast

Möödunud nädalal, 16. jaanuaril, teatas Ansip Kiievis, vastates ajakirjaniku küsimusele, kas sõdur-vabastaja monument Tallinnas teisaldatakse, et vastuvõetud seadus reguleerib ümbermatmisega seotud küsimusi ega reguleeri ainult sõdur-vabastaja monumendi üksikküsimust.
Korrespondent.net

Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Sergei Ivanov ütleb, et pärast valimisi tasuks Tõnismäe monumendi olukorda uuesti arutada. Kusjuures arutellu võiks kaasata ka nende riikide esindajaid, kelle sõdurid selles sõjas hukkusid – Venemaa, Saksamaa, Soome. Ivanov tunnistab, et Reformierakonna üldteada positsiooni tõttu on tal väga raske, kuid ta väidab, et juba Reformierakonda astudes kaitses ta tasakaalustatud suhtumist monumendisse.
Reformierakonna saadik Tatjana Muravjova (partei majandusministrikandidaat) kinnitab aga lehele, et ta ei tunne ennast venelaste ees reeturina, sest tähistab igal aastal 9. mail võidupäeva. Veelgi enam – ajal, kui ta oli Tallinna Haabersti linnaosa vanem, korraldati seal igal aastal veteranidele vastuvõtte, kuhu kogunesid endised rindemehed mitte ainult sellest linnaosast, vaid tervest Tallinnast, meenutab Muravjova vaid mõne aasta tagust lähiajalugu.
Vesti Dnja, 22. jaanuar


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)