Vangid hingavad vaid katusel

ANNE RATMAN,      13. veebruar 2008


Kuuldavasti on aprillis uues Viru vanglas Jõhvi lähistel asukad juba sees. Uus vangla pole üks suur sünge maja, mis kurjakuulutavat sõna kuuldes kujutlusse kerkib, vaid terve hoonete kompleks 16-hektarisel maa-alal. Muust maailmast on vangilinnak eraldatud kõrge okastraattaraga.

Kinnipidamiskoha territooriumil asuvad türmihoone (koos isolaatoriga) tuhandele kinnipeetavale, 150-kohaline arestimaja ja avatud tüüpi vangla-kongla (rahvasuus "keemia"), mis suudab vastu võtta 75 klienti.

Hooned on valmis, paigaldatakse mööblit. Hea viimistlus, moodne sanitaartehnika. Paljud, kes vabaduses elavad (või virelevad), alles unistavad sellisest peavarjust. Vangide sotsiaaltagatistele on osutatud suurt tähelepanu: siia tulevad kool, spordisaal, kauplus; ei puudu isegi kirik.

Tootmistsehh tuleb ka, ja see on hea – vangidel jääb vähem aega üksteise kallal omavolitsemiseks. Planeeritud on metalli- ja puutöökojad, pesumaja ja õmblustsehh. Töötamine on vabatahtlik, aga paljud kinnipeetavad valivad töötegemise, sest pole hirmsamat kui päevade kaupa niisama logelda, ja seda tüütuseni tuttavate nägude keskel. Muide, praegugi on Jõhvi kauplustes müügil vangide tehtud mööblit, sildi all "Odav mööbel", kuigi tegelikult pole see mööbel nii odav ühti.

Viru vangla on Eestis esimene, kus kõik hooned on ühendatud suletud galeriiga. Seda ohutuse mõttes – raske on kuhugi plehku panna – ikka jääd vangla territooriumile. Oma igapäevase õhusõõmu saavad karistusalused katusel jalutuskäiku tehes!

Kambrid on kahele, mööbel kõvasti seina või põranda külge kinni krutitud. Väikses ühisköögis saab süüa teha, puhkeruumis telerit vaadata.

Turvamehed alias vangivalvurid hakkavad saama üsna suurt palka, kuni 17 000 krooni kuus. Vanglas on 340 töökohta, neist üle 80 täidetud. Missugune õnn seni tööpuuduses vaevlevale regioonile!
Uus türm läks riigikassale, s.t Eesti alamatele maksma 1,2 miljardit krooni. Üle miljardi on juba kulutatud. Mis see lõbu igal aastal tulevikus maksma läheb, võib igaüks ise arvata. Kõik tahavad parandusasutuses ju hästi süüa-juua, vajavad sotsiaalset kaitset ja austavat suhtumist.

Huvitav oleks teada, kas Justiitsministeeriumis mõeldakse, kuidas karistusaluste ohvritele tekitatud kahju hüvitada? Näiteks töötasu kannatanu kasuks kinni pidades. Kas seda probleemi ükskord keegi lahendama hakkab? Juurakaadrit peaks ju jätkuma – viimase kümne aastaga on kõrgkoolid selle vorpimisega usinasti tegelnud.

Moodne vangla on mõeldud Virumaa karistusalustele. Peale selle tuuakse siia ka kogu Eesti alaealised ja nooremad kuriteo toimepanijad, samuti nn eluaegsed. Mis siis ikka! Veel üks samm hea politseiriigi poole.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)