Haigusraha vähendamine oli eksmõõdukate idee

MARIKA TUUS,      08. juuni 2005


Lahing haiguspäevade rahastamise ümber on lõppemas, ent siiski vajaksid mõned asjad täpsustamist ja lugeja mälu värskendamist.

Hiljuti kirjutas endine sotsiaalminister, sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor päevalehtedes, et idee kärpida haigushüvitisi, ilma et tööandjad oleksid nõus töötajale teist ja kolmandat haiguspäeva kinni maksma, toob kaasa pooltõbiste inimeste töölkäimise ning hilisema ravikulutuste suurenemise. Jutt jumala õige. Samal seisukohal on ka Keskerakond ja sotsiaalminister Jaak Aab.

Nestori enese eelnõu
Aga meenutame, et 2001. aastal valminud ravikindlustusseaduse eelnõu, mis Laari valitsuse sotsiaalministri Nestori ja tollase haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse eestvedamisel valmis, peeti tõeliselt patsiendivaenulikuks. Ehk mäletate, kui palju avalikku poleemikat see ajakirjanduses omal ajal esile kutsus – valitsust sunniti lausa tagasi astuma.
Tol korral ütles Nestor, et uus seadus ei pea ega saagi kõigile meeldida. Aga just siis taheti seadustada, et kolme esimese haiguspäeva eest enam hüvitist patsiendile ei maksta, need jäävad patsiendi kanda. Ja kuigi tegemist oli raha kokkuhoiu punktiga, põhjendas minister seda toona hoopis vajadusega vähendada bürokraatiat: "See vähendaks tohutu hulga haiguslehtede vormistamist ja mitmele poole esitamist tühise nohu pärast." Just nii põhjendas minister tol korral kolme esimese haiguspäeva maksmata jätmist.
Õnneks läks Laari valitsuse kolmik enne lõhki, kui eelnõu vastu võtta jõuti. Siiri Oviiri ministriks oleku ajal tehti eelnõu ringi ning paljud eetika ja kainele mõistusele vastukäivad punktid jäeti välja. Nüüd ütleb eksminister Nestor risti vastupidist oma varasematele sõnadele, et haigushüvitise vähendamine kahjustab tervist ja annab nigelama töötulemuse. Ent analoogilisi näiteid võib veelgi tuua.
Peaminister Andrus Ansipi ettepaneku kohta kärpida haigete laste emade hooldajaraha sajalt protsendilt seitsmekümne viiele peavad sotsiaaldemokraadid eriti jõhkraks ettepanekuks. Tõepoolest, emade saamata jäänud rahaga karistatakse esmalt ikka lapsi, keda hakatakse siis punetava kurgu ja vesise ninaga lasteaeda ning kooli saatma.
Ainult et miks eksminister ja Isamaa, Mõõdukate ning Reformierakonna valitsus tahtsid nelja aasta eest just ise haiged lapsed kooli saata põhjendusel, et mõnel vanemal ehk tekib kiusatus koos lapsega puhata. Siis taheti ju seadustada, et last põetaval emal hakataks täispalga asemel hüvitama vaid kaheksatkümmend protsenti, sedagi 14 päeva asemel 10 jooksul ja laste vanustki tõmmati nelja aasta võrra allapoole.
Õnneks ei jõutud seda kõike seadustada. Laste hooldajaraha kärpimine oleks ühe väheneva rahvaarvuga riigis küll lubamatu, ja see soov pärineb tegelikult hoopis endisest võimuliidust. Kava tõsta tervishoiukuludes inimeste omavastutust töötati välja peaminister Juhan Partsi ajal Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonis Marko Pomerantsi ja haigekassa koostöös. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda veel enne, kui praegune valitsus oli paika pandud. Kuigi ka need ideed pärinevad, nagu minu meenutustestki järeldub, hoopiski kaugematest aegadest.

Patsiendi omaosalus on niigi kõrge
Teatavasti ei toeta Keskerakond neid seisukohti tervishoius, mis seisnevad inimeste omaosaluse suurendamises ja riigi osa vähendamises.
Riigi osalus tervishoius meil ju sisuliselt täna puudub. Panustame tervishoidu märksa vähem kui Euroopas. Tervishoiukuludeks suunatud SKP protsent on meil aastatega isegi vähenenud.
Praegu oleme olukorras, kus tervishoiukulu ühe elaniku kohta on neli korda väiksem kui euroliidus keskmiselt. Inimese omaosalus on aga aina kasvanud. Kui 1996. aastal kulutas üks leibkond tervishoiule 1,4% oma pere kogukuludest, siis täna on see protsent 3,4.
Inimeste omaosalus on kasvanud just seoses tervishoiuasutuste visiidi- ja voodipäevatasude kehtestamisega, samuti täiskasvanute hambaravi tasumise korra muutumisega. Seega patsiendi omaosalust enam tõsta ei saa, seda enam, et suurem koormus maksmisel langeb just vaesematele. Nüüd võiksid küll tööandjad osa koormusest enda peale võtta, nagu see Euroopas tänaseks on.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)