Kes nõuab avalik-õigusliku ringhäälingu läbipaistvust ja tasakaalu?

Allan Alaküla,      26. aprill 2006


Eelmisel nädalal levitas õiguskantsler Allar Jõks sõnumit, et maksumaksja rahakotist tehtavaid meediakulutusi tuleb käsitleda erakondade rahastamisega seostatult. Mõistagi juhul, kui meedia sisu on ilmselt tasakaalust väljas.

Küsime, kas ETV on tasakaalus. Eelmises Kesknädalas analüüsis olukorda professor Rein Ruutsoo, ja tema hinnang oli hävitav. Või võtkem Eesti Raadio saade „Olukorrast riigis". Anvar Samost ei püüa ju enam isegi jätta muljet tasakaalukast vaatlejast. Ometi on ta juba aastaid eetris käinud ning maksumaksja taskust selle eest tasu saanud. Kusjuures Eesti Raadio peadirektor on tasu suuruse salastanud ning tema kauaaegsest parteikaaslasest justiitsminister keeldub andmast hinnangut avaliku teabe seaduse mõtte rikkumisele.

Suurbritannias kerib praegu sarnane skandaal sealse avalik-õigusliku ringhäälingu BBC poolt makstavate palkade ümber.
See, et ränka palgavõitlust pidavad kolleegid erutuvad tippesinejate kosmilistest honoraridest kuuldes, on väike asi. Palju suurem on aga avalikkuse üllatus, kui ilmneb, et, pehmelt öeldes, küsitava kvaliteediga jutupaunikutele on makstud summasid, mis selgelt riivavad rahva õigustunnet.

Enne Suurbritanniat on Euroopas edukalt menetletud juhtum, kus Iirimaa infovolinik (ombudsman) Emily O'Reilly, endine ajakirjanik, saavutas pärast mitmeaastast lahingut avalik-õigusliku ringhäälingu RTE 25 tipp-palgalise ajakirjaniku avalikustamise. Iirimaal oli sündmus ka poliitiliselt suure tundlikkusega, sest sealgi oli maksumaksjalt palka saavate tippajakirjanike poliitiline meelsus seni olnud kriitika alt väljas.

Tõsi on, et Suurbritannias ja Iirimaal kehtib televisioonivaatamise litsentsitasu, mis tugevdab vaataja otseseid nõudmisi avalik-õigusliku ringhäälingu poliitiliseks tasakaalustamiseks. Ometi elavad üksnes maksumaksja rahast ka Eesti Televisioon ja Eesti Raadio, ning seepärast tasub õiguskantsleri kriitikat kindlasti väga tõsiselt võtta eelkõige Ringhäälingunõukogul, Kultuuriministeeriumil ja Riigikogu kultuurikomisjonil. Samuti aga ka niisugustel kolmanda sektori organisatsioonidel nagu Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu, Ajakirjanike Liit ja Ringhäälingute Liit. Rääkimata laiema üldsuse esindajaist.

Sest kui võrdleme ETV ja ER ligi 400-miljonilist eelarvet kohalike omavalitsuste meediale mineva mõnekümne miljoni krooniga, on selge, et õiguskantsleri tõstatatud küsimusi põhiseaduse järgimisest tuleb esmajoones käsitleda just meie avalik-õigusliku ringhäälingu puhul.

Pärast valla- ja linnalehtedes sorimist ei teeks ilmselt ka õiguskantslerile paha pöörata pilk tasakaalu puudumisele ETV-s ja Eesti Raadios.

Õiguskantsleri pressiesindaja, tuntud raadio- ja teleajakirjaniku Jaana Padriku pärinemine Isamaaliidust ja õiguskantsleri kantseleiülema Alo Heinsalu tulek Res Publicast pole kindlasti põhjus, miks peaksime nägema Allar Jõksi eelmise nädala seisukohtades poliitilise tellimuse täitmist. Kuigi, tõsi küll, arupärimine, millele ta vastas, oli Res Publica oma.
Juhul kui õiguskantsler jätab ETV ja Eesti Raadio nüüd tähelepanuta, kinnitaks ta iseenda erapoolikuse pitseri nii oma senistele kui ka tulevastele seisukohtadele.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)