Kuidas rahvalt raha kätte saada ehk seitse kuud avatud elektriturgu

Kas olime valmis üle minema avatud elektriturule ja oleme nüüd kaitstud piisavalt turvaliste turureeglitega, mis peaksid garanteerima nii konkurentsireeglite jätkuva täitmise turul kui ka tarbijale läbinähtavate ja põhjendatud hindade kujundamise?

AS Eleringi kodulehelt võime lugeda:

Elektrituru toimimiseks on vaja:

• likviidsust - see tähendab piisavat arvu turuosalisi, nii tootjaid kui tarbijaid.

• piisavalt ülekandevõimsusi - nii Eesti kui ka Baltimaade elektriturg on efektiivseks toimimiseks liiga väikesed, peame olema ühendatud naaberturgudega ja nende kaudu ülejäänud Euroopaga. Samuti on ülekandevõimsuste tagamiseks vaja head süsteemihaldurite omavahelist koostööd - see tähendab Eleringi koostööd partneritega naabersüsteemides.

• harmoniseeritud turureeglid peavad kehtima ühtlaselt kõigile. Elektrituru toimimist reguleeriv seadusandlus peab võimaldama turuosaliste piiranguteta tegutsemist.

• toimiv elektribörs - see on kauplemisplatvorm, mis annab võimaluse turuosalistele tegutsemiseks, samuti tagab elektrienergiale läbipaistva hinnaarvutuse. Elektribörsi kaudu jaotatakse ka täna Eestis enamus ülekandevõimsustest naabersüsteemidega.
  

Kas saame siis nimetada seda avatud turuks, kui eelnimetatud punktidest ühtegi ei ole täiel määral täidetud? Eesti avas 2013. aastal oma elektrituru täielikult, kuigi võrgud olid välja ehitamata ja Eesti Energia elektritootmise turuosa ei vastanud Euroopa energiaturu-direktiivide nõuetele - elektriettevõtja turuosakaal ei tohi ületada 40%.

Kunstlikult tekitatud kõrge elektrihind

Eesti Energia poolt tekitatud elektrituru-manipulatsioon 3.-26. juunini annab alust kahtlusteks turu toimimisest, kui Eesti Energia lülitas „korraliseks hoolduseks" teadlikult juuni algul välja üheaegselt neli Narva energiablokki (725 Mwh) ja 3. juunil lülitati hoolduseks välja Estlink-1. Järelejäänud Eesti Energia tootmisvõimsust (1200 Mwh) jätkus küll Eesti oma tarbeks (900 Mwh), küll aga ei jätkunud Leedu (Leedu on pidevas elektrivaakumis) ega Kaliningradi toiteks (läbi Valgevene on ainuke Kaliningradi elektritoide, aga Valgevene ühenduses toimus katkestus).

Pikaajaline hinnaralli „vaba turul", mis kohati ületas 200€/Mwh, tõi Eesti Energiale täiendavat tulu 12 miljonit eurot ehk - igalt kodanikult võeti ajavahemikul 3.-26. juuni 2013 sunniviisiliselt ära ümmarguselt 10 eurot.

Kuna Läti ega Leedu ei osalenud energia turule pakkumistes ja Eesti Energia osales pakkujana täies mahus, andis see võimaluse pseudo-elektrituruks, mis kandis endas selget soovi viia elektrihind võimalikult kõrgeks just Eestis. Selliste olukordade vältimiseks ja oma riigi kaitseks on kindlasti olemas „hädapidur" (iseasi, kas seda kasutatakse). Kas me siis oma turgu ja kodanikke üldse ei kaitse enam?

Millega tegeleb Konkurentsiamet?

Mis asi on energiavarustuskindlus ja kellele me seda varustuskindlust siis tagame?

Kes kaitseb Eesti tarbijat turumanipulatsioonide eest? Kes karistab kurikaela, tagastab tarbijale alusetult saadud raha ja takistab tururikkumisi tulevikkus?

Konkurentsiameti otsene ülesanne on üleannetu korrale kutsuda, et vältida edaspidiseid manipulatsioone energiaturul (Riigikohus teatavasti on Toomas Toolile turumanipulatsioonis süüdistusega määranud rahalise karistuse 250 päevamäära).

Ja kui Eesti Energia ei ole suuteline tagama ühtset toimivat energiaturgu, tuleb astuda samm tagasi, ja minna üle reguleeritud hinnale.

Turu avamine, arvestamata turu valmisolekut selleks, võrdub niisuguse inimese vetteviskamisega, kel puudub ujumisoskus. Eesti Energial peaks kohale jõudma arusaam, et elekter ei ole vahend saamaks ülikasumeid vahendeid valimata, vaid majandusele soodsate tingimuste loomine läbi konkurentsivõimeliste energiahindade, olles Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamise vahend siin Eestis.

Eesti Energia koorib kõigelt kolm nahka

Nii ka üldteenuse kõrge hind (0.91 €/sent/kwh), mida ka Konkurentsiamet põhjendamatuks peab, jätab tahtmatult mulje, et tarbija on survestatud ühinema fikseeritud pakettidega üldteenuse kahjuks.

Väide, et toimunud investeerimised programmidesse ja IT-spetsialistidesse ei saa olla põhjendatud ülikõrgete erinevate marginaalide juures.

Narva jaamades toodetud elekter (3 €/sent/kwh) müüakse börsile ja sealt edasi müüakse 6 €/sent/kwh, valitud paketis - 0.3 €/sent/kwh või siis üldteenusena - 0.91 €/sent/kwh.

Eesti Energia ei võtagi seega rohkem kui ainult kolm nahka!

Eesti Energia väide, et Konkurentsiamet võrdleb elektrimüügihindu 2010. aasta kulutuste tasemega, on täiesti põhjendatud. kuna põlevkivi (ressursimaks 1€/T) ega ka tootmiskulud pole kallinenud ja CO2 heitmekvoodi hind on 3 €/T.

Kellele siis ikkagi kuulub Eesti põlevkivi, kui see ei taga meile taskukohast elektrit ja toasooja?

Siinkohal peame tõdema, et monopoolne elektritootja Eesti Energia on samas ka börsi valdaja ja ka võrguettevõte, mis Euroopa energiaturu ja konkurentsi direktiividega mitte kuidagi ei ühti.

Elektrihinna jätkuv tõus mõjutab eelkõige vähemkaitstud ja madala sissetulekuga elanikkonda, destabiliseerib ühiskonda, alandab konkurentsivõimet ja on pikemal perioodil inflatsiooniveduriks. Eesti esimese poolaasta majanduskasv 2% ei olnud midagi muud kui 25-protsendise elektrihinnatõusu tagajärg, mis omakorda tõi Eestile Euroopas inflatsioonialase esikoha - ületas 2,5 korda Euroopa Liidu keskmist.

Eesti Energia senine tegevus valitsuse toel ei kanna Eesti rahva huve: saada osa oma maa hüvedest, elada omal maal, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikkust läbi energeetika õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige Eesti rahva tuleviku hüvangu garanteerimiseks. Riigil on otsene kohustus luua soodsad tingimused oma rahvale energeetika mõistliku majandamise kaudu.

Hallo, Valitsus! Kes juhib Eesti Energiat, mis ei kuuletu Konkurentsiametile ega ka Riigikogu majanduskomisjonile ja mida ei ole suuteline kontrollima ka Riigikontroll?

OLAV KIVIRAND, Lilleküla Selts

============================================================================

SAHINAD

Räägitakse, et valimisareenile Tallinnas lisandub ka Lilleküla Selts, kes olla valimisliidu „Tallinna Vaba Kodanik" hiljuti saatnud n-ö pika puuga. Lahkheli põhjuseks olevat „Kodaniku" võimetus astuda koalitsiooni Keskerakonnaga.

Jaga |