Räägime asjadest, nagu nad on!

MARIKA TUUS,      19. veebruar 2003


Nädalapäevad tagasi tõrvas Jõgevamaa ajalehes Vooremaa Mõõdukate üks liidritest Enn Tarto valitsust selle eest, et too ei toetanud eelnõud pensionäride vabastamise kohta haigla voodipäevatasust. Kuid härra Tarto unustas mainimata, et just nimelt eelmise valitsuse ajal, mille üheks osapooleks oli ju ka rahvaerakond Mõõdukad nende partei sotsiaalministri Eiki Nestori ettepanekul voodipäevatasu - sealhulgas pensionäridele, seadusesse sisse kirjutatigi.

Keskerakonna sotsiaalminister Siiri Oviir muutis eelnõud sedavõrd, et peaaegu kohustuslikuna tundunud tasu on nüüd vastava raviasutuse nõukogu otsustada ja siiani pole küll ükski haigla isegi küsimust tõstnud, et pensionär peaks maksma. Töölkäivale inimesele muutis praegune sotsiaalministeerium seadust sedavõrd soodsamaks, et haiglas oldud päevi hakatakse esimesest aprillist praeguse 60% asemel välja maksma 80% ulatuses.

Seadus algusest peale pingeid täis

Mõõdukate ravikindlustusseadus tekitas ju 2001. aasta algul palju pingeid. Eelnõu järgi kärbiti mitmeid töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Pahameelt tekitas näiteks ravikindlustuse kaotamine kindlustatud isiku abikaasale ning hüvitise suuruse ja kestvuse piiramine last kodus põetavale vanemale.
Samuti vähendati laste vanusepiirmäära, kelle eest toetust maksti. Eelnõus loobuti maksmast teise, kolmanda ja neljanda haiguspäeva eest ja esimese kuu eest pärast uude kohta tööleasumist. Praegune valitsus taastas esimeste haiguspäevade eest hüvitise maksmise ning kindlustuse ootamine uude kohta tööle asumisel vähenes kahe nädala võrra. Nestori seadus sätestas ka perearsti koduvisiiditasu. Ja ka hambaravi kompenseerimise vähendamine sai alguse sellest seadusest. Näiteks Keskerakond kavatseb võimule saades hambaravi hüvitusi vähemalt kahekordistada.
Mäletate, kui palju räägiti siis 6-7kuulistest arstijärjekordadest? Lõpuks "piirati" ravijärjekordi sellega, et patsiendi nime enam kirja ei pandudki. Pole järjekordi, pole probleemi. Eks see kõik saigi ju tol korral valitsusele saatuslikuks.
Eiki Nestorilt kui ametiühingu taustaga ministrilt oodati tervishoiu reformimise asemel pigem tööhõiveprobleemide lahendamist, uusi töökohti, nagu Mõõdukad ka praegu lubavad. Tegelikult kasvas töötus tol ajal Eesti kõigi aegade rekordtasemeni - 14%-ni. Tol ajal tehti veel üks põhimõtteline väärsamm - arstirohtudega varustamises ja euroseaduste poole liikudes ei hakatud üleminekuaega taotlemagi. See tähendas, et üleminekuetapist loobuti vabatahtlikult, mida ei teinud näiteks Läti ja Leedu. Selle tulemusena kadusid meil paugupealt müügilt vene ja endiste sotsialismimaade päritoluga odavamad ravimid.

Rootslaste tervishoiu kingitus

Tuletaksin veel meelde rootslaste poolt koostatud haiglareformi "Eesti tervishoiuprojekt 2015", mis tähendas haiglate liitmist ja sulgemist selleni välja, et kaheteistkümne aasta pärast oleks meil järele jäänud 78 haigla asemel 13. Ainuüksi projekti koostamine läks meile maksma üle 5 miljoni. Õnneks on haiglate sulgemine peatatud.
Ent Mõõdukad on teisigi kannapöördeid teinud. Mäletan, kuidas Nestor tuli "Aktuaalses kaameras" välja ettepanekuga vabastada pensionärid üheprotsendilisest töötuskindlustusmaksest. Ka õiguskantsler Allar Jõks oli eelnevalt sama seisukoha välja käinud, olgugi et valitsus oli seaduseelnõu juba mõnda aega tagasi valmis saanud, mis oli sel hetkel kooskõlastusringil. Öelda tahan hoopis seda, et just Nestor oli koos Ametiühingute Keskliiduga töötuskindlustusseaduse autor, kuhu üheprotsendiline maks pensionäridele sisse kirjutatigi, olgugi et nad töötuse korral ju hüvitist ei saaks. Õnneks on see punkt praeguseks seadusest välja võetud, aga Mõõdukad ja ametiühingud olid selle ebaõigluse autorid.
Minister põhjendas tookord seda käiku solidaarsustundega, et kõik maksku ühtemoodi. Samuti pole ma kuulnud, et töötuskindlustust peab töövõtja rohkem maksma kui tööandja. Meil on see nii. Seega peavad meil töötajad ise kinni maksma ettevõtte pankrotid ja koondamistasud, mis tulenevad ju sageli küündimatust juhtimisest, oskamatusest, valesti võetud riskidest jm. Kinni maksma ka kuritahtlikud pankrotid. Samas diskrimineerib seadus väikeettevõtjaid, sest maksu nad maksavad, kuid töötuskassast hüvitise saamiseks peaks näiteks viie töötajaga ettevõte koondama kõik inimesed.
Aga raha on ju vaja. Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik institutsioon nagu näiteks haigekassagi ja taoliste asutuste juhtide palganumbreid pole raske ära arvata. Mõõdukast Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, samast parteist nõukogu esimees Raivo Paavo, parteikaaslane Eiki Nestor ja ametiühinguliider Kadi Pärnits on töötuskindlustusest kenasti oma pärusmaa teinud.

Veel on pensionide asi hinge peal

Oponendid kritiseerivad, et näe, Keskerakond lubab enne valimisi jälle pensionitõusu. Tõesti, kahju et meie koalitsioonipartnerid Reformierakonnast polnud kohese pensionitõstmise poolt. Aga meenutame, kes kui palju pensione tõstnud on: kolmikliit - Isamaa, Mõõdukad ja Reform tõstsid 2000. aastal pensione 11 krooni, 2001. aastal 1 krooni; kaksikliidu ajal ja Keskerakonna nõudmisel tõsteti 2002. aasta algul pensione 68 krooni ja aasta lõpuks veel 219 krooni. Rahvaliidu artiklitest loeme pidevalt vanema põlvkonna eest hoolitsemise ja lugupidamise vajadusest, pensionäride väärtustamisest. Ent 3. veebruaril hääletasid nii Rahvaliit, Mõõdukad kui ka Isamaa Riigikogu sotsiaalkomisjonis pensionitõusu vastu!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)