![]() Pihl: Valitsus võttis ära Tallinna lasteaedadele mõeldud rahaINDREK VEISERIK, 20. jaanuar 2010Möödunud aasta 17. oktoobril, päev enne kohalike omavalitsuste valimisi, oli mäletatavasti Eesti Televisiooni eetris „Valimisstuudio", kus osalesid Eesti erakondade kandidaadid Tallinna linnapea ametikohale. Peamine vaidlusteema oli Tallinna lasteaedadega seotud rahastamine. Tänaseks oma kunagise sära kaotanud Reformierakonna kandidaat Keit Pentus nõudis saates bravuurikalt, et linnavalitsusel tuleb Tallinna lasteaedadele neilt ära võetud rahad tagasi anda. "Tallinna lasteaedade rahastamine ei sõltu kellestki teisest kui Tallinna linnavalitsusest," ütles ta. Ometi tunnistas sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl samas saates, et jutt Tallinna lasteaedade rahastamise sellisest kärpimisest on ikkagi riigi poolt häbiväärne, sest haridusminister Tõnis Lukas võttis selle rahasumma maha esimese kärpega oma ministeeriumi eelarves. Tallinna linnapea Edgar Savisaar tänas saates Jüri Pihli selle eest, et too lausus mehesõna. "Pärast seda, kui siin tükk aega seletati, et riik ei ole midagi maha võtnud, ta ütles, et jah, haridusminister võttis selle tõesti maha. Tema (Pihl - Toim.) oli valitsuses, tema teab neid asju. Ei ole mõtet ajada siin udu. Räägime asjadest nii nagu nad on," ütles Savisaar. Seega tuli välja, et ikkagi valitsus võttis lasteaedadele mõeldud raha maha! Lisaks koorus saates välja tõsiasi, et lasteaedade rahastamine on vähenenud just neis valdades ja linnades, kus Reformierakond oli või on võimul. Näiteks Kuressaares kahanes lasteaiaõpetajate palk 18%, samuti kannatasid Võru ja Haapsalu lasteaiad. Vabariigi Valitsuse käitumist lasteaedade rahastamisel tuleb pidada ääretult silmakirjalikuks ja madalaks. Kui valitsus julges Tallinnalt ära võtta lasteaedadele mõeldud raha, siis miks peale endise siseministri ei julge keegi valitsusliikmetest seda tunnistada? Julged teha, julge ka tunnistada! Nii lasteaedade rahastamise ja Markovi-Langi kaasuse kui ka paljude teiste olukordade puhul joonistuvad välja valitsuskoalitsioonile iseloomulikud käitumismustrid. Rikutakse mitte seadusetähte, vaid pigem kirjutamata seadusi, vaikimisi kokku lepitud reegleid, kuid süüdistatakse silmagi pilgutamata selles hoopis teisi. Kuidas peaks opositsioon niisuguses olukorras käituma? Siinjuures jääb taas üle tsiteerida Marcus Aureliust, kes on öelnud, et „parim kättemaks on mitte muutuda nendetaoliseks". „Kui me teeme seda, et me tasustame need lasteaiad samal tasemel kui sel aastal, siis tähendab, et kuskilt mujalt peame võtma rahasid vähemaks," kirjeldas saates linnapea Savisaar rasket olukorda, mille Tallinnale tekitas Vabariigi Valitsuse tehtud kärbe. Kõik väiksemad või suuremad riigivalitsuse alatud valed, nii nagu see oli lasteaedade rahastamise puhul, paljastuvad varem või hiljem. Valetades aga ükski indiviid ega organisatsioon pikemas perspektiivis kaugele ei jõua. Indrek Veiserik, reporter
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni kommentaar: „Tõepoolest, valitsus vähendas lasteaedadele 2008.a astal eraldatud rahalisi vahendeid 150 miljoni krooni võrra. Need olid mõeldud nii õppekeskkonna parandamiseks ja õppevahendite soetamiseks kui ka investeeringuteks. Valitsuse lubadus alustada programmiga „Igale lapsele lasteaiakoht" ongi jäänud vaid lubaduseks ja reaalsuseks pole see saanud. Küll on aga Tallinnas kolme aastaga loodud juurde enam kui 3500 lasteaiakohta ning avatud-ehitatud uusi lasteaedu. Kui paljudes kohalikes omavalitsustes palgad vähenesid, siis Tallinn tõstis möödunud aastal pedagoogide palka 4% ning kattis selle linna eelarveliste vahendite arvelt. Lasteaedade rahastamine on tegelikult vähenenud 5,6% (2009. a. oli alusharidusele eraldatud 760 miljonit, 2010. a. on see summa 719 miljonit krooni). Me räägime siinkohal, et rahastamine toimub 2010. aastal 2009. aasta eelarve täitmise tasemel ja tegemist on uue rahastamismudeliga, milline on kokku lepitud alushariduse juhtide ühendusega ja mis võimaldab lasteaedu majandada oluliselt efektiivsemalt."
Viimati muudetud: 20.01.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |