Kesknädal küsib:

21. mai 2003




Vastab emeriitõpetaja JÜRI RAUDSEPP

Vastne ja negatiivses mõttes päevapeeglisse sattunud justiitsminister Ken-Marti Vaher sidus oma saatuse kahe vandega - Kaarli kirikus ja Toompea lossis antuga. Piltlikult öeldes olid need nagu nähtamatud käerauad, mis vabatahtlikult kanda võeti ja mis pidid kogu aeg meelde tuletama ametisse astumisel antud vande teksti: "…Kui murran teile antud sõna, siis astun tagasi…" Nüüd see juhtus ja käerauad klõpsatasid kinni. Oli toimunud seaduserikkumine ja nagu tagantjärele teada saime, juba kahekümne kolmas samalaadne.
Alar Kilp märkis vande andmise puhul ajalehes Eesti Kirik ( 22. jaanuar 2003): "Antud vanne ei sisaldanud spetsiifiliselt kristlusele omast sõnastust…"
Kui "spetsiifiliselt kristlusele omane sõnastus" puudus, siis milleks üldse oli vajalik säärast vannet kirikus anda? Kui seda siiski otsustati teha, siis kas vandes osalenud olid ristitud, leeritatud ja kogudusliku kuuluvuse poolest kiriku liikmed?
Uuest Testamendist võime lugeda Jeesuse suhtumist vande andmisesse: "Aga mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg; ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn."
Jeesuse poolt öeldust järgneb, et ta ei soovitanud üldse vannet anda, kuna seda ei suudeta pidada. Minu seisukoht on, et vande andmine, eriti kirikus, pealegi veel poliitikute poolt, ei ole evangeelselt põhjendatud. Loomulikult on kirikuõpetajal ja kirikul siin vabadus oma arusaamade kohaselt toimimiseks.
Kui see talitus on siiski läbi viidud, siis tuleb silmas pidada, et Jumala ees ei saa patustada sajandiku, kümnendiku, veerandi või poole võrra. Pole vahet, kas varastati kümme krooni või tuhat krooni, õmblusnõel või auto. Oluline on varastamise fakt ise. Pole oluline, kas sõideti kakssada kilomeetrit tunnis või sada kolmkümmend kilomeetrit tunnis. Oluline on, et sõideti lubatust kiiremini. Pole ka oluline, kas seadust rikuti töö ajal või tööst vabal ajal.
Kui Res Publica Riigikogu kandidaadid poleks kirikus vannet andnud, oleks nende elu mõneti lihtsam. Nüüd on nad aga lisaks kiriku vaateväljas ja peavad endale aru andma igast oma sammust ja sõnast, et peale erakonna ja valijate mitte kahjustada ka kiriku mainet.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)