Suvi tuli siiski

URMI REINDE,      29. juuni 2005


Kaks korda aastas läheb eesti rahvas hulluks. Jõulude ja jaani aegu. Kui jõule annab adventidega veel kuidagi venitada, siis jaan kulmineerub tempoga. Põhjamaa lühimate ja valgeimate ööde nädala muutsid sedakorda eriliseks neli ja pool vaba päeva. Aasta 2005 pole just palju töövabade päevadega pühi kinkinud. Jaan tegi saamatajäänu kuhjaga tasa.

Akadeemik Boris Tamm. Mälestused ja emotsioonid
23. juunil oleks küberneetikateadlane ja kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli rektor Boris Tamm saanud 75aastaseks. Kahjuks suri ta 2002. aastal. Tehnikaülikooli õppejõud koos akadeemiku perekonnaga valmistasid ette sisuka ja emotsionaalselt rikka mälestuskonverentsi. Just selline oli ta ka ise – sisukas ja emotsionaalne, särav ja teravmeelne nii oma teadlaskarjääris kui ka inimesena.
Ettekanded keskendusid tema teadlas- ja rektoritööle. Diplomaat ja ühiskonnategelane Vaino Väljas tuletas aga meelde, et just Boris Tamm oli mees, kes 16. novembril 1988. aastal luges tollase ülemnõukogu kõnepuldist ette iseseisvusdeklaratsiooni, millest tegelikult algas Eesti vabanemisetapp ja mida tõsiselt arvestati nii idas kui läänes.
„Me hakkame unustama olulisi asju," ütles Vaino Väljas, kes tutvustas ennast ajaloolasena auditooriumi ees, kus valdavalt istusid tehnikateadlased. Väljase sõnul sattus Boris Tamme tegus elu küll nõukogude aega, kuid see ei vähenda tema suurust isiksusena; inimesena, kes jõudis teha väga palju head, olenemata sellest, et olud olid, nagu need olid.
„Hiljem oleme näinud mitmesuguseid platsipuhastajaid, kuid kes õige, kes vale, selle üle otsustagu jumal taevas."
Tehnikaülikooli kultuurijuht Olavi Pihlamägi oli kokku pannud artiklite kogumiku, mis andis akadeemik Tamme viimaste aastakümnete tegemistest kenakese ülevaate.
Asjaolu, et Boris Tamme sünnipäev jaanilaupäeval antakse kord vabaks päevaks, tähistamaks võidupüha, selgus alles tema elu lõpus.

Virtsu praamisummer
Teeme nüüd meeleolus täispöörde ja leiame ennast 22. juuni ööl vastu 23ndat Virtsu sadamast, kus jaanipäevaliste hordid tõepoolest ründasid Saaremaad, nagu SL Õhtuleht kirjutas. Kohast, kus meie seisime, loendasime praamipileti kassaputkani umbes 300 autot, ja me olime peaaegu keskel.
Startisime Tallinnast Pärnu maanteelt Maksimarketi juurest kell 18 ja tulime Kuivastus maale kell 2.30. Viimati mäletati selliseid praamisabasid vene ajast, kui Koguva oli oma 34kohalise autotekiga suurim praam. Nüüd võtavad Viire ja Regula peale üle 100 auto, kuid tundub, et järjekord liigub teosammul. Ja neil, kes kannatlikult ootasid, tekkis paratamatult küsimus, kuidas said varem üle need, kel broneeringut ei olnud, kuid järjekorrast mööda ja laeva nad ometi sõitsid?
Pikk praamijärjekord oli paras hetk, algatamaks seltskonnas diskussiooni teemal, kas majandusminister Savisaar peaks toetama Saaremaale silla ehitamist või jääda meretaguse maa juurde?
Peab ütlema, et sel ööl vastu jaaniööd ei trehvanud nägema kedagi, kes igatsenuks jätkata romantilise eraldatusega. Silda tahtsid kõik.
Kuid kahju on Virtsu päriselanikest, sest nende aedadesse lendas igasugust taarat, ja rämpsu oli terve Virtsu-vahe täis. Ning kui palju oli neid, kes viitsisid paari-kolme kilomeetri kaugusele sadamasse pissile kõndida? Vaesed virtsulased ...
Või kuidas seda kõike teisiti korraldada? Igatahes too ülesõit jääb osalenud hordidele meelde. Hea, et jaanilaupäev alles koitis. Muidu olnuksid lõkked puha kustunud, kui „me oleme Tallinnast" õue jõuavad.

Au ja kiitus ja tänu Eesti politseile
Sõber sõitis maanteel 50kilomeetrise kiiruse alas 69-ga. Kogemata, ütles ta, ja ma usun teda. Politsei pidas kinni ja tahtis teha 3000 krooni trahvi, aga kontrollis enne arvutist järele, ega mehel pole varasemaid karistusi. Polnud ühtegi. Lasti siis jaanipäeva puhul hoiatusega minema. Mehel ja tervel ta perel oli hea meel.
Ise roolisin jaanihelguse meeleolus ühesuunalisel tänaval vastassuunas, ning kui politsei tänava lõpus ootas ja palus järgneda, tundus mulle, et näe kui viisakas politsei, annab mulle teed!
Lühidalt – minugi kohtumine politseiga lõppes ilma trahvita. Nüüd on 3000 krooni nagu maast leitud! Pärast pühi kulub ära. Igaks juhuks ma ei ütle, kus linnas politsei selliseid heategusid sooritab.
Meil maal tuletasid purjakil mehed hea sõnaga meelde oma valla konstaablit, kes viinud matile, keda vaja, ja võtnud roolist maha, keda vaja. Külamehed jõurasid pühi lõpetades pead parandada ja kiitsid üksteise võidu: „Tubli mees! See on ju tema töö! Politsei peabki oma tööd hästi tegema!"
Ilusad jaanid said mööda. Jõuludeni jääb vähem kui kuus kuud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)