Admiral Kõuts seilab Res Publica piraadilaevale

KOIT PIKARO,      04. oktoober 2006


Hollywoodi kassahitis „Kariibi mere piraadid" on piraatidel oma aukoodeks. See aga omandab nende jaoks kiiresti üksnes soovitusliku iseloomu, kui mereröövlile tundub koodeksi täitmine kahjulik.

Eesti poliitikas käitub piraadi kombel Res Publica, kellele on tühiasi kirikus vanne anda ja hetk hiljem pattu teha. Res Publica arusaam eetikast meenutab NSV Liidu konstitutsiooni, mis oli kõige demokraatlikum maailmas, kuid mille täitmist eriti tõsiselt ei võetud.

Laiguline Bobcat

Res Publica pani tuimalt maksuvõlglase Tõnis Paltsi rahandusministriks, kes esimese asjana hakkas tema paturegistrit koostanud Maksuameti peadirektorit ametist lahti kangutama.
Justiitsministriks sai liiklushuligaan Ken-Marti Vaher, kes pärast ajakirjanduses ilmunud artikleid tema kümnetest liiklusrikkumistest üllitas pressiteate, kus lubas täie karmusega võidelda hooletute liiklejatega. Oma osast liikluskultuurituses minister vaikis.
Need olid vaid kaks näidet, kuidas Res Publica pühameherüü varjus toimetab. Täna polekski põhjust seda kõike meenutada, sest vaid vähestele valijatele jäi Res Publica kahepalgelisus märkamata. Kuigi valijad kukutasid Res Publica populaarsuse allapoole valimiskünnist, leidis see erakond Isamaaliiduga ühinedes uue võimaluse, kuidas jääda suurde poliitikasse.
Poliitikategemisvõtted on Res Publical jäänud endiseks. Jätkub kõrgete riigiametnike värbamine parteiridadesse. Viimaseks näiteks on kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi avaldus, et soovib liituda Res Publicaga. Kahetsusväärselt asus kaitseväe juhataja tegema poliitilisi avaldusi enne ametist vabastamist.
Res Publica jaoks oli juriidiliselt kõik korrektne. JOKK oli Res Publica jaoks seegi, kui Kõuts ametiseisundit ära kasutades vedas oma Keila-Joa koduõuele kaitseväele kuuluva ekskavaatori, millega seal kena kraavijupp kaevata. Paraku polnud paljud ohvitserid teadlikud võimalusest riigivara oma huvides kasutada. Viitseadmiral Kõuts on selles vallas aga vilunud tegija.

Maja Keila-Joal 6400 krooniga

Arvatavasti poleks ekskavaator kunagi Kõutsi koduõuele Keila-Joal sattunud, kui aastaid tagasi poleks tollal Piirivalveameti peadirektorina töötanud Kõuts endale sinna võileivahinna eest maja ärastanud. Kõuts sai endises Nõukogude piirivalvelinnakus 94 m2 pinnaga elamu omanikuks 40 000 EVP-krooni eest. Ühe EVP-krooni eest tuli sellal välja käia 16 senti ehk kokku läks Kõutsile idüll Keila jõe suudmes maksma 6400 krooni.
Päris tähelepanuta Kõutsi tegevus ajakirjanduses ei jäänud, kuid asja summutas Hoiupanga hukutanud Daiwa-laenuga kurikuulsaks saanud Olari Taal, kes vahepeal oli tõusnud siseministri ametisse.
Riigikontroll tuvastas piirivalve 1995/96 aasta tegevust uurides hulga seaduserikkumisi. Riigikontrolli otsuse kohaselt keelas eluruumide erastamise seadus tööandja eluruumide ning ajavahemikus 15.03.1995-10.04.1997 ka riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes eluruumide erastamise. Vaatamata sellele erastas Piirivalveamet 50 eluruumi riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes, sealhulgas Kõutsile pool aastat varem üürile antud elamu Keila-Joal. Riigikontroll leidis, et ilma avaliku enampakkumiseta oma teenistujatele asustamata eluruumide üürile andmisega loodi üürnikele seadusenõudeid rikkudes eluruumide ostmise eesõigus.
Seaduserikkumisele aitasid arusaamatutel põhjustel kaasa ostu-müügitehinguid sõlminud notarid. Näiteks ei pööranud notar tähelepanu sellele, et kohaliku omavalitsuse õiendi järgi kuulus Piirivalveameti peadirektorile Kõutsile erastatav elamu riigi omandisse jääva vara nimekirja.
Muude rikkumiste kõrval tuvastas Riigikontroll, et piirivalve maksis 1995/96. a. kinni Keila-Joa, Suurupi ja Meriküla elanike tarbitud elektrienergia ning 1997. a. Keila-Joale rajatud puurkaevu ja veetrassi.
Ühtlasi tegi Riigikontroll Siseministeeriumile ettepaneku välja selgitada asustamata eluruumide üürile andmises ja võtmises süüdi olevad Piirivalveameti ametiisikud ning lahendada nende vastutusele võtmise küsimus.
Eraldi tahtis Riigikontroll, et Siseministeerium võtaks seisukoha „Piirivalveameti peadirektori vastutuse osas seoses tema poolt endale ametiseisundi ärakasutamisega eluruumi erastamisega".
Riigikontrolli aktile tuginedes avaldas Eesti Ekspress artikli „Kas ärastamine või poliitiline kokkulepe?". Artiklist selgub, et Vene piirivalvelt võetud varade seadusliku kasutamise komisjoni juhtis Lagle „Nalja-Pärast- Siseminister„ Parek.

Piraatide eetika

Riigikogus leidis piirivalve kasutuses olnud elamute sahkerdamine tähelepanu Daimar Liivi arupärimises siseminister Olari Taalile. Reformierakondlane Liiv polnud rahul, et Kõuts sai Keila jõe suudmes krunti ja maja erastada EVP-hinnaga, aga mitte avaliku enampakkumise hinnaga. Täna Res Publica paguneid kandev Olari Taal leidis tollal, et juriidiliselt on kõik korrektne.
Endise politseinikuna tean, et Kõutsi võimalikud süüteod on tänaseks aegunud. Kuid on üks asi, mis selliste tegude puhul on aegumatu – see on eetika. Mulle on vastuvõetamatu Res Publica kahepalgelisus, mis võtab sõnalt eetika tema sisu. Res Publica käitumine lagundab ühiskonda moraalselt, sest käärid nende sõnade ja tegude vahel on suured.
Kodanikud peavad olema valvsad: piraadilaev on saamas täiendust ja meile kohustuslik aukoodeks pole neile tihtipeale isegi mitte soovituslik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)