Ärgem lörtsigem oma ajalugu!

Helgi Pärn,      15. november 2006


Eestile on nüüd kombeks lõputa lood – probleeme aina kergitatakse, aga lahendusteni ei jõuta või ei taheta jõuda. On ju mõnus jaurata „igihaljaste" teemade ümber vastavalt poliitilistele vajadustele.

Isamaalastel oli kord väge küllalt, et Tõnismäe pronkssõduri probleemid oma tahtmist mööda lahendada, aga nad ei kasutanud oma positsiooni poliitilisel mänguväljal. Nüüd on selleks võimalus Keskerakonnal. Kas lasete oma võimaluse käest?

Leian, et selle kunstiteose tegi eestlane Enn Roos vastavalt tolle aja võimalustele. Talent ei saanud hääbuda, vaid teda tuli teostada pronksis ja kivis. Ja kujur jäädvustas oskuslikult Tallinna kesklinnas suure spordimehe Kristjan Palusalu. Seda tuli teha vägagi komplitseeritud oludes, sest Palusalu oli ju ahistatud tollaste võimude poolt. Andkem au kunstnikule ja legendaarsele maadlejale!

Teatud inimrühmale nüüd kaks korda aastas palverännaku kohaks kujunenud mälestusmärk vajab lõpuks selgeksrääkimist. Saagu kujukummardajad ja kõik teisedki teada kunstiteose tegelikust motiivist, ehk tuleb siis ka lahendus pronksmehe-poliitikale? Rahvuslikule mälestusmärgile tuleb võimaldada tema rahvuslik sisu. Kõrvaldaksin sealt kõik, mis sinna ei sobi. Paigaldaksin mitmekeelse informatsiooni ja kirjutaks plaadile järgmised read:
Longus päi
seisan ma siin,
meenutamaks häda,
mida võõras võim tõi...

Kellele see okupatsioonivõimude valvsa silma kiuste püstitatud rahvuslik monument ei meeldi, ärgu vaadaku!

Kui laseme platsi pronkssõdurist puhtaks teha, ehitatakse asemele mingi monstrum, nagu praegu on kavas Tallinnas talitada ühe teise oma ajastu arhitektuurisaavutusega.

Ja ärgem unustagem, kui kauneid ehitisi on meie rahvuskivist! Ka Pronksmehe tagasein on paest ja võib julgelt arvata, et kunstnik ja arhitekt pidasid taiest kavandades silmas naabruses asuvat Kaarli kirikut. Hiljem rajatud Rahvusraamatukogu on samas stiilis ja sobib varasemate kõrvale imehästi.

Jätkem eesti rahvale ja tema tulevastele põlvedele jupike kunsti jäädvustatud ajalugu! See on meie rikkus!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (41)