Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Jätke surnud rahule

E. Luha,      15. september 2004


Oleks aeg lõpetada rohkem kui poole sajandi taguste sündmuste üleskeerutamine. Siiani ei saa kuidagi selgeks vaieldud, kumb pool oli see õige pool Teises maailmasõjas. Näib, et on inimesi, kes ei taha rahu.
4. septembri ennelõunal mõistis üks sõnavõtja, nagu kõik teisedki, Kuku raadios hukka Lihulas saksa mundrikandjale püstitatud mälestusmärgi mahavõtmise. Seda poleks pidanud püstitamagi.
Meie noorte seas kipub levima haakristikultus, vana põlvkond laeb mürsikuid nagu akusid haakristiga märgitute ülistamisega. Tõde on küll nurka surutud ja harva juhtub, et see välja lastakse. Siiski peaksid noored ka teistsugust tõde teadma, mitte ainult seda, mida neile ette söödetakse.
Kui sakslased Eestisse sisse marssisid, algasid siin verised sündmused, arveteõiendus ja ajujaht. Eestlastest SS-laste ja kaitseliitlaste julmuse vastu ei saanud sakslased ega venelased. Näiteks ühes Lääne-Virumaa külas laadisid Eesti SS-lased ja kaitseliitlased auto täis naisi ja lapsi ning viisid nad metsa. Keegi ei tea, mil viisil nad tapeti. Tapeti need, kelle perest oli keegi Punaarmeesse mobiliseeritud. Kui see mees sõja läbi tegi, polnud tal tagasi tulles kodu ega peret. Loomulik on, et igaüks ihkab kättemaksu. Ja kätte maksti. Mille poolest olid tolleaegsed sakslaste sabarakud, eriti SS, paremad tänastest terroristidest, kes samuti tapavad. Nendele on see lausa elukutse.
Leidub neidki, kes soovitavad lükata Tõnismäel seisva pronkssõduri kuhugi mujale, veel rohkem on neid, kes selle maa pealt pühiks. Nagu lasteaias. Ärge sõdige surnutega!
Minu vend ja paar lähedast sugulast sõdisid "valel" poolel. Vend tuli haavatuna tagasi, kaks noort sugulast hukkusid. Kas need noored poisid tahtsid sõtta minna, et seal surra?
Kui ei jäeta nende mälestusmärki rahule, on minu õiglustunne riivatud.
Agressor on ikkagi see, kes sõda alustab, et minna maailma vallutama ja sakslased tormasid Hitlerist innustatuna suures eufoorias seda tegema.
Maailm jäi vallutamata. Õnneks.

Viimati muudetud: 15.09.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail