Siret Kotka: kaupluste suurketid survestavad väiketootjaid

„Meil on välja kujunenud, et jaeketid on koostöös suurtootjatega väiketootjatest märksa tugevamas positsioonis. On ju väiketegijate tooted teiste konkureerivate toodetega lihtsalt asendatavad ning nende läbimüügist ei sõltu kaupluse üldine käive. Nii rakenduvad aga väiketootja suhtes ebaõiglased lepingutingimused, mis Eestis kehtivate normide kohaselt paraku üldjuhul keelatud ei ole,“ selgitas Kotka. Arupärijad soovivad, et ettevõtlusminister tegeleks teemaga tõsisemalt. „Tahetakse ka teada, kuidas valitsus plaanib kaitsta olulise turujõuta tootjaid jaekettide surve eest,“ sõnas Kotka. Rahvasaadiku sõnul ei tegele suured jaeettevõtjad ammu enam ainult tootja ja lõpptarbija vahendamisega, vaid osalevad ka ise kaubaturul ja teatud puhkudel konkureerivad tootjatega lõpptarbija pärast. Enamasti tehakse seda nn private label’ite ehk omamärgitoodetega, mis on valmistatud kaubandusketi tellimisel ja mis kannavad tootja nime asemel kaupluse nime.

„Omamärgitoodete levik on esmapilgul hea kõikidele osapooltele: tootjad toodavad, jaekett müüb, tarbijad saavad soodsama hinnaga tooteid. Samas on see ohtlik, sest sellisel väikse kuluga teostatud tootmisel puudub eesmärk areneda. Ketid on ka ise tunnistanud, et omamärgitoodete puhul on kokku lepitud eraldi marginaal, mis on kindlasti madalam, kui sama kvaliteediga oleval analoogtootel. 2015. aastal võttis Läti vastu jaekaubanduses ebaausate kauplemistavade kasutamist keelava seaduse. Sarnane eriseadus kehtib ka Leedus. Uurime ministrilt, kas ka meil oleks samasugust seadust vaja, või peab ta piisavaks olemasolevate seaduste täiendamist,“ lõpetas Kotka.

Jaga |