Anneli Ott: Valitsus toetab Võrumaa elujõulisust

Keskerakonna Võrumaa piirkond on üks suuremaid ning selle juhina näete kõige paremini, kuidas piirkonnal praegu läheb.

Meil on tõesti üks suuremaid piirkondi – üle 700 liikme – ning aktiivne osakond. Praegu liitub meiega iga kuu uusi inimesi ning nad soovivad praeguse valitsuskoalitsiooni ajal anda samuti oma panuse nii erakonna kui ka piirkonna arengusse. Meie töö on sellest heas mõttes muidugi pingelisem, sest ootus on suur, samuti ka kärsitus, et kõik saaks kohe ära tehtud. Kui erakond on varem pikalt opositsioonis olnud, siis on arusaadav, et nüüd, võimul olles, soovivad nii uued kui ka vanad erakonnaliikmed kõik muudatused kiiresti kohe ellu viia. Samas on tunda tugevat toetust meie valitsusele ning elatakse siiralt kaasa kõigile õnnestumistele ja õppetundidele.

Mis on suurimaks ootuseks?

Riigi tasandil on kindlasti üheks suurimaks ootuseks ja lootuseks, et meie inimeste elu läheks paremaks. Üheks meetmeks on kindlasti tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni; see aitab väga suurt osa inimesi meie ühiskonnas. Meil on piirkonnas ka hulganisti noori lastega peresid, ning kui kolmelapselisel perel lisandub kuus 500 eurot, siis on see kindlasti tugev toetus ja riigipoolne tunnustus.

Muidugi on oluline, et tõuseb lasteaiaõpetajate töötasu ning et nende palgatase hakkab olema ühel tasemel kooliõpetajate omaga.

Millised investeeringud on piirkonnale kõige olulisemad?

Piirkonna elujõulisuse tagamiseks on kindlasti väga tähtis kaasaegne taristu. Meile on olulineTallinna–Tartu–Võru maantee Mäoni neljarealiseks ümberehitamine. Kui Võru inimene peab Tallinnas käimiseks ikka terve päeva võtma, millest 7–8 tundi kulub sõidule, siis see teelolemise osa võiks olla veidi lühem ja meeldivam ja eelkõige turvalisem. Loodan väga, et valitsuse eesmärk viiakse ka kiiresti ellu.

Suurtootjate üks suur mure on, et meie piirkonnas ei ole piisavalt tööjõudu. Väiketootjate mureks on, et neile jäävad erinevate normide tõttu kättesaamatuks toetusfondidest saadavad toetused. Valitsuselt oodatakse ikka mõistmist piirkondliku eripära suhtes, ning selles osas loodan parlamendis oma panuse anda.

Ühe võimalusena võiks alustada munitsipaalelamute programmiga. Tallinnas on see tekitanud vastakaid arvamusi. Kui aga rääkida Võrumaa suuremate tootjatega, siis see oleks ühelt poolt oluline näiteks noortele peredele, et nad jääksid Võrumaale ning saaksid elamiseks kaasaegse korteri.

Teisalt on tähtis ka, et siia tuleksid spetsialistid. Neile aga on vaja pakkuda konkurentsivõimelist elamispinda. Vana nõukogudeaegse korteriga ei meelita enam kedagi kohale. Kui esialgu oleks piirkonnal pakkuda soodne ja moodne elamispind, siis edaspidi, sinna tööle ja elama jäädes, vaadatakse juba ise endale sobiv eluruum.

Kas Võrumaa kui Läti ja Venemaa piiri äärne piirkond on mõnes mõttes eripärane?

See on muidugi eripära, et käiakse üle piiri ja ostetakse kaupa, mis siinpool piiri on kallim või mida pole sellisel kujul saada. See aga ei ole piirkondliku arengu mõttes arendatav tegevus, mida otseselt toetada.

Rohkem on pingutada selle nimel, et piirkonnas tasuks tegelda ettevõtlusega, et kohalikud inimesed saaksid teha tööd oma kodukohas. Riigil tuleb arvestada kohalike erisustega, et kaugused keskustest on suuremad, ostujõud on madalam ning elukeskkond oluliselt erinev kui Tallinnas.

Paari nädala eest toimus Väimelas puidutöötlemise kompetentsikeskuses Võrumaa arengupäev, kus arutati väga põhjalikult, mis aitaks Võrumaad edasi. Seal olid välja toodud väga sisukad ettepanekud valitsusele ja nägemus, kuidas paremini arvestada Võrumaa piirkonna eripäraga.

Väga oluline on rakendada kauaoodatud Võrumaa Arenguprogramm, mis Peipsiveere ja Setumaa programmiga sarnaselt aitaks saada lisarahastust just Võrumaa väikeettevõtjatele. Kui eelmise valitsusega käisid päris pikalt läbirääkimised, kuid raha ikka ei leitud, siis nüüd loodan väga, et valitsus selle programmi olulisust näeb ning vajaliku raha leiab.

Kas see programm aitab ka ääremaastumise vastu, millest olete mitmel korral rääkinud?

Ääremaastumise vastu on mitmeid meetmeid, ning see on muidugi üks võimalustest. Kindlasti tuleb seista selle eest, et Võrumaal oleks haridus kättesaadav ning et see oleks kvaliteetne. Mul on heameel, et Keskerakond eesotsas haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga toetab väikekoolide säilimist ning seda, et kvaliteetset haridust oleks võimalik saada võimalikult elukoha lähedal.

Koos hea ja kodulähedase hariduse, kohapealse ettevõtluse arengu, elamuehituse arenguga ja investeeringutega taristusse saame piirkonda arendada. Elujõulisus taastub, ning väljaränne loodetavasti väheneb.

Kuidas mõjutab haldusreform kohalikku elu?

Haldusreformil on suur mõju, ning see tekitab eeskätt palju küsimusi ja kohati ka pingeid. On hirmud uue olukorra ees – et kuidas nüüd selles suures vallas hakkama saada.

Oleme valitsuse liikmetega palju arutanud võimalike erisuste üle ning meie inimeste soovid on kõik ka ministeeriumisse edastatud. Olen kindel, et valitsus võimaluste piires nendega ka arvestab. Üheks võimaluseks on, et Antsla ja Urvaste saavad üheks eraldi vallaks, kuigi neil elanikke napib. Teisalt soovib Vastseliina jääda suurest Võru vallast eraldi. Ning loomulikult Setumaa teema: et kas see jääb Võrumaa või Põlvamaa alla?

Kuidas olete ise praegu Võruga seotud?

Peaaegu kahe aasta jooksul, mil olen Riigikogus töötanud, olen igal nädalalõpul sõitnud tagasi Võrumaale. Ei ole plaanis mitte kuidagi sidet Võrumaaga katkestada, pigem vastupidi. Proovin oma töötamist parlamendis võimalikult kasulikult Võrumaa tarvis ära kasutada. Kagu-Eesti hääl peab Toompeal kajama. Et 101 hulgas rohkem nähtaval olla, on vaja ka Võrumaa inimeste tuge, ning üheks võimaluseks on valida inimesi, kes seda piirkonda tunnevad ja tahavad selle arengule kaasa aidata.

Küsis AIVAR JARNE

Jaga |