Kuidas paremini integreerida?

HERBERT VAINU,      13. juuni 2007


Pärast aprillisündmusi on Eestis hakatud rohkem rääkima vajadusest paremini integreerida vähemusrahvused – eriti venelased – Eesti ühiskonda. Selles osas esitatavad plaanid on aga suhtelised üldsõnalised, koostatud nähtavasti arvestamata selle küsimuse üksikasjaliste uurijate seisukohti ja järeldusi selle protsessi optimaalse tulemuse saavutamise kohta. See ongi nähtavasti põhjuseks, miks nii Venemaa kui ka Eesti venekeelses ajakirjanduses ja propagandas nimetatakse kavandatud integreerimisplaani põlastavalt assimileerimiseks. Need aga on erinevad mõisted. Räägitakse samuti sellest, et Eesti Vabariigi praegused seadused arvestavad vähemusrahvuste iseärasusi ja huve vähem kui sõjaeelsed.

Olukorda parandada ja rahvustevahelist võõrandumist saaks kiiremini vähendada, kui tutvuda selles küsimuses 20. sajandi lõpukümnenditel ja käesoleva sajandi algul teistes maades ilmunud töödega rahvuspsühholoogia ja sotsioloogia vallas. Need sisaldavad ka mitmeid konkreetseid meetodeid, osalt üpriski originaalseid, selle eesmärgi paremaks saavutamiseks.

Samasugune on lugu venekeelse kirjandusega, kus muu hulgas antakse hinnang senisele integratsiooniprotsessile endistes Nõukogude liiduvabariikides. Eesti puhul märgitakse ära, et siinsed venelased teavad mujal asujatest paremini, millist kahju on venelased, sh N. Liidu aegadel teinud põhirahvale. Samal ajal arvab suurem osa nendest, et siin on teiste endiste liiduvabariikidega võrreldes raskem kohaliku kultuuriga kohaneda ning mitte-indoeuroopalikku keelt valdama õppida.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)