Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Noored muretsevad pensioni pärast

RISTO KASK,      08. aprill 2015

Sattusin hiljuti Ärilehes loole, kus räägiti pensioniks raha kogumisest USA-s. Avaldatud info kohaselt pole 40 miljonit töötavat ameeriklast ehk 45% töötajaskonnast endale pensioniks pennigi kõrvale pannud. Need, kes säästmisega alustasid, olid pensionile mineku ajaks jõudnud koguda keskmiselt 2500 dollarit. Jääb mulje nagu ei hoolikski ameeriklased pensionist kuigivõrd.

 

s644

 Lugusid kesisest pensionivarade kogumisest on räägitud ka mõnevõrra lähemal, meie oma kodumaal. Võrreldes pensione USA-s ja Eestis, selgub aga kurb tõsiasi. Ühes kohas saavad inimesed keskmist pensioni 345 eurot kuus, teises seevastu alates 1500 dollarist (1386 eurot). Tegelikult võivad pensionid unistuste maal (USA-s) olla oluliselt suuremad. Olenevalt inimese töökohast, positsioonist ja pensionieelsest töötasust võivad pensionid olla suurusjärgus 250 000 dollarit aastas ehk 21 000 dollarit (19 400 eurot) kuus. Uskumatu, kas pole?

 

Eesti pensionisüsteem liiga lihtne

Minu meelest ka Eesti pensionisüsteem peab muutuma. Praegu on see üles ehitatud väga lihtsalt. Eksisteerivad kolm sammast, millest esimese moodustab riigieelarvest makstav riiklik pension, teine on kohustuslik kogumispension esimese samba toetamiseks, kolmas – vabatahtlik kogumispension.

 Veebruaris Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli Eestis 2014. aastal keskmine pension 304 eurot ning keskmine vanaduspension 345 eurot.

 Riiklik pension makstakse välja riigieelarvesse laekunud sotsiaalmaksust ning pensionide suurus sõltub suhteliselt suurel määral sotsiaalmaksu maksvate inimeste arvust. Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta lõpu seisuga Eestis tööga hõivatud 625 000 inimest; võrreldes 2007. aastaga oli tööhõives olevate inimeste arv vähenenud 33 000 võrra.

 Arvestades suurt väljarännet, võib tööhõives olevate inimeste arv lähitulevikus veelgi langeda. Sellel on otsene mõju sotsiaalmaksu laekumisele ja meie kõigi pensionidele.

 Riigipensioni puudujääki aitab kompenseerida kohustuslik II pensionisammas. Kohustuslik ei ole see sammas aga kõigile, vaid pärast 1983. aastat sündinuile. Sammas toimib põhimõttel, et palgast peetakse kinni 2% ning 4% maksab riik omalt poolt juurde. Seega kogub inimene igakuiselt oma sissetulekust 6% ning pensionile jäädes on võimalik saada kogutud summa raames väljamakseid. On paratamatu, et paljud inimesed selle kogumisvõimalusega liitunud ei ole. Olen kuulnud erinevaid lugusid, alustades inflatsioonikartusest kuni rahapuuduseni välja. Eks põhjuse, miks mitte koguda, leiab ju alati.

 

Sissetulekud ei suurene ka lähiajal

Kolmas sammas on vabatahtlik ning sinna võivad raha koguda kõik inimesed vastavalt oma äranägemisele. Igakuise osamakse suuruse saab ise valida ning soovi korral võib teha osamakseid ebaregulaarselt, makstes siis kui soov tekib. Kuna kaasaegne pensionisammaste süsteem ei ole kuigivõrd vana, pole ka III sambasse kogujate arv võrreldav tööhõives olijate arvuga. Sellest võib järeldada, et ka lähematel aastatel pensionile jääjate sissetulekud ei hakka olema oluliselt suuremad täna makstavatest pensionidest.

 Mida saame sellest õppida? Esiteks seda, et Eesti pensionipoliitika peab muutuma. Loomulikult on vaja põhimõttelisi otsuseid pensionide tõstmiseks, kuid vähem oluline ei ole ka hankida rahalist katet pensionite maksmiseks ning riigi rahanduse jätkusuutlikuks toimimiseks.

 

Eestlased peavad töötama Eestis!

Üheks võimaluseks rahavoogusid tekitada on suurendada tööhõives osalejate arvu. Seda saab teha tööhõives mitte osalevate inimeste hõivesse võtmise (50 000 inimest) kaudu ning ka nende abil, kes tulevad välismaalt Eestisse tagasi. Tööhõives olijate arv ei tohiks väheneda väljarände läbi. Meil on vaja leida lahendus neile, kes täna Eestis atraktiivset töökeskkonda ei leia.

 Iga tööhõives inimene peab langetama põhimõttelise otsuse pensioniks kogumise kohta. Tarbimise edasilükkamine tulevikku võib mõne hinnangul tunduda ebaotstarbekas, kuid pikas plaanis ja isikliku heaolu kaalutlusel tasub see ennast ära. Seda ilmestab väga hästi ühe Eesti investori ütlus, et iga euro tulevikus on parem, kui üldse mitte ühtegi eurot.

 Maailma rikkaimatele riikidele kannule jõudmiseks läheb Eestil veel aega, kuid elementaarne kogumine saab alguse igast inimesest endast.

 

RISTO KASK, Keskerakonna Nõmme piirkonna juhatuse liige

 

[esiletõste]    Võrreldes pensione Eestis ja USA-s, selgub kurb tõsiasi, et ühes kohas saavad inimesed keskmist pensioni 345 eurot kuus, teises seevastu alates 1500 dollarist (1386 eurot).



Viimati muudetud: 08.04.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail