Rõõmurõkkeid ja muremõtteid valimistulemuste analüüsist

URMI REINDE,      04. aprill 2007


"Targem andis järele," hindas Edgar Savisaar laupäeval Keskerakonna volikogus Mart Laari järeleandmist valitsusest lahkumisel. "Muidu oleks Ansip ju pidanud töötama Laari valitsuses. Aga eks Laari vaim hõljub selle valitsuse kohal niikuinii."

Keskerakonna esimehe sõnul võttis Ansip endale suured riskid, ehitades koalitsiooni üles jätkuvale majanduskasvule. „Inimestele ei ole nii väga tähtis, kes on välisminister," ütles Savisaar. „Inimestel on tähtis turumajanduses toime tulla. Ja nagu me õppinud oleme, on turumajandus tsükliline – selleks et oleks majanduse tõus, peame üle elama ka langused."

Languse võimalusega arvestamist me värskest koalitsioonileppest välja ei loe. Aga ega neli aastat kestnud valitsust Eesti ajalugu ka ei tunne.

Küll aeg teeb korrektiivid, usuvad kogenumad keskerakondlased. Optimismiks andsid põhjust Keskerakonna jaoks seniolematud valimistulemused – 142 800 valija toetus, mis on 18 000 võrra rohkem kui eelmine kord. Keskerakond on riigis ainus erakond, kes on näidanud stabiilseid tulemusi juba kolmedel Riigikogu valimistel järjest, saades 28 kohta nii 1999. kui 2003. aastal ning 29 kohta seekord. Kõik teised erakonnad on teinud suuri siksakke ning vangerdanud küll endiste keskerakondlastega, küll uusi parteisid luues, küll ühinedes ja vanast identiteedist seeläbi vabaneda püüdes.

Oma hinnangu möödunud valimisperioodile andsid Keski esinumbrid või nende asendajad kõigis 12 valimisringkonnas: Vilja Savisaar, Edgar Savisaar ja Jüri Ratas Tallinnast, Siiri Oviir Harju- ja Raplamaalt, Ain Seppik Saare-, Hiiu- ja Läänemaalt, Toomas Varek Lääne-Virumaalt, Veikko Luhalaid (Jüri Kaljuvee asemel) Ida-Virumaalt, Kersti Sarapuu (Jaak Aabi asemel) Järva- ja Viljandimaalt, Marika Tuus Tartu- ja Jõgevamaalt, Aadu Must Tartust, Heimar Lenk Võru-, Põlva- ja Valgamaalt ning Kadri Must (Kalle Laaneti asemel) Pärnumaalt.

Arutelus pakuti vastuseid küsimustele, kust sai Reformierakond oma ootamatud hääled, miks Keskerakond võitis või kaotas kuskil piirkonnas hääli, kas opositsiooniminek on tsentristidele ebaõnnestumine või vastupidi – alus järgmiseks valitsusperioodiks.

Ühine veendumus oli, et Reform võttis oma hääled Res Publicalt, mida näitab ka lihtne arvutlus: kui 2003. aastal sai Res Publica 28 kohta, Reform 19 ja Isamaaliit 7 kohta, mis teeb paremjõududele kokku 54 kohta parlamendis, siis sedakorda võtsid samad jõud kokku vaid 50 kohta (Reform 31, IRL 19). Res Publica kaotas kokku ligi 58 000 häält. Eks sealt need pettunute hääled Reformi taha kogunesidki.

Märgiti ka seda, et rahvas valis tegelikult vasakpoolsema ilmavaate – koos Keskerakonnaga said SDE, Rahvaliit ja mujal maailmas klassikaliselt vasakpoolsed Rohelised kokku 51 kohta Riigikogus. (Muide, SDE 10-liikmelisse fraktsiooni Riigikogus kuulub tervelt neli endist keskerakondlast – paraku ei usaldatud neile ühtki ministrikohta, millest võib välja lugeda suhtumist erakonnavahetajatesse.)

Teisipidi arve kokku pannes tuleb 66 kohta eelmises parlamendikoosseisus, mis anti lõpetava valitsuse erakondadele Reformierakonnale, Keskerakonnale ja Rahvaliidule.

Keskerakond hõivab viiendat valitsust järjest moodustavale Reformierakonnale ebalojaalse opositsiooni koha, kuhu on oodatud nii Rahvaliit kui ka Rohelised, kes loodetavasti mõlemad ennast erakonnana õige pea koguvad.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)