Ühte hoides jääb Keskerakond tugevaks

Ei, meil ei käi mingit kodusõda, kuid võiksime olla ühtsemad, üksteist pisut rohkem toetavamad. Just ühte hoides jääme tugevaks, suudame oma ideid ellu viia ja õigustada neid ühiskondlikke ootusi, mida Eestis elavad ja sotsiaalsemat tulevikku ihkavad inimesed meile on pannud.

Edgar Savisaar ehitas erakonna sajaks ja rohkemaks aastaks

Keskerakond koos oma ulatusliku ühiskondliku kandepinnaga on erakonna kauaaegse esimehe, erakonna ülesehitaja ja ellukutsuja Edgar Savisaare pärand kõige paremas mõttes. Keskerakonna näol on Edgar Savisaar üles ehitanud fenomenaalse organisatsiooni, mille sarnast Eestis rohkem ei ole ega ilmselt ka ei tule. Edgar Savisaar ei ehitanud seda parteid üles mõne konkreetse lühiajalise eesmärgi saavutamiseks või ajutise poliitplatvormina. Ta arendas parteid selliselt, et Keskerakond kestaks sada aastat ja enamgi. Sedavõrd võimas on meie tänane koduerakond oma ülesehituselt, struktuurilt, toimimispõhimõtetelt, ideoloogialt ja iga muu tahu poolest.

Täna on meie Keskerakonna roolis noor ja energiline Jüri Ratas. Ta on Keskerakonnas tõeline staar, kes suudab väga heal tasemel täita peaministri kohuseid, kuid samal ajal ka vääriliselt viia edasi Edgar Savisaare pärandit Keskerakonda juhtides. Jüri on võimekas, tal on palju toetajaid ja rohkelt fänne, kuid meie parteiga tänaste väljakutsete ees seistes vajab ta veelgi rohkem meie kõigi tuge ja toetuspanuseid.

Tänases Keskerakonnas on palju asjalikke inimesi, kes peaministri tegevust igal viisil toetada püüavad, olgu siis otseselt või kaudselt, kas koalitsiooni koospüsimist soodustades või meie poliitikat avalikkuses selgitades, Keskerakonna positiivset mainet kujundades. Riigi majanduspoliitikas suure pöörde teostamine nõuab väga suurt jõudu, ja seetõttu kulub iga toetaja väikseimgi tugipingutus peaministrile marjaks ära. Ning eelkõige peab peaminister toetuse osas saama tugineda oma koduerakonnale.

Toetagem Keskerakonna ajaloolisi muudatusi Eestis

Meil Keskerakonnas lasub seega väga suur vastutus, et teha enda poolt maksimum, mida me tänase valitsuse toetamiseks teha saame. See seisukoht kõlab loogiliselt, kuid praktikasse tulles pole see vist alati kõigile arusaadav. Keskerakonna poliitiliselt aktiivsete tipptegijate hulgas on palju selliseid, kes sõnades küll meie peaministrit kiidavad, kuid samas ei liiguta lillegi selleks, et nii peaministrit kui ka valitsust toetada. See pole õige – me võiksime kõik võidelda ja pingutada selle nimel, et lõpuks võimule saanud Keskerakonna poolt juhitud valitsus Eestile vajalikud ajaloolised muudatused ära teeks. Seda vajab terve Eesti, ja loomulikult vajab seda Keskerakond. Oleme seda aega oodanud pikalt ja praegu oleks vägagi kurjast, kui me ei teeks maksimumi meie valitsuse ja keskerakondliku poliitika edu toetamiseks.

Me ei peaks olema oma erakonnas üksteise peale kadedad, õõnestama üksteise jalgealust ja kandma taskus rusikat: üks meist sai ministriks, ja näe, mina ei saanud… Me peame olema üks ja tugev võitlev meeskond, selleks et edu saavutada. See on meie ainuke võimalus. Meil on erakonnaväliselt palju väljakutseid ja me ei tohi oma energiat kulutada sellele, et vastandume omaenda partei siseselt.  Kui kakleme tagatoas, siis meile tegelikuks võitluseks energiat ja üksmeelt ei jätku, ning välised vastased saavad sellest vaid rõõmu tunda.

 Võitlusväljakutseid on meil tänases Eestis palju ja me kõik teame neid. Siinkohal ma tooksin näiteks meie suhte peavoolumeediaga. Aastaid on Keskerakonnas vahelduva eduga ringelnud müüt, et peavoolumeedia on manipuleeritud, kellegi käsilane, suunatud meie partei heade ideede õõnestamisele jne. Kus suitsu, seal tuld. Ega väga vale see seisukoht olegi. Kuid kui analüüsiks seda manipuleerimist pisut lähemalt ja hindaks, kas ühise meeskonnana annaks sellele manipulatsioonile vastu seista?

Kontekst jätab mulje, et Keskerakond oleks justkui halb

Näiteks ilmus 3. juunil Delfis Andrus Kivirähk’i lugu „Urri tume kõhualune”. Delfi avalehel oli see välja toodud tsitaadina „Keskerakonnal lohiseb kaasas hiiglaslik minevikutaak...”. Tsitaati lugedes jääb mulje, et tegemist on jälle laimukampaaniaga meie partei aadressil. Lugu lugedes aga selgub, et Kivirähk räägib küll Keskerakonnast, kuid samas möönab, et Keskerakond pole ainuke erakond, millele kritiseeritav käitumine omane on. Lisaks Kivirähk mainib, et pole temagi mingi pühak ja et ühiskondlikud pahed pole ka temast täiel määral mööda läinud. Seega – milles on siin iva? Idee on selles, et arvamuslugu on üldistest ühiskondlikest pahedest, kuid esilehel välja toodud tsitaat jätab mulje, et jällegi on millegi erakordselt halvaga saanud hakkama just Keskerakond. Küsimus on kontekstis, mitte sisulises kriitikas. Paljud inimesed aga pealkirjast kaugemale ei loegi.

Meediast võime lugeda veel Keskerakonna „vürstiriikidest“ või kuulda meie partei seotusest mingi müstilise „viienda kolonniga“. Jällegi sellised lihtsalt õhkuvisatud sõnakõlksud ja väited, mida pole kuidagi põhjendatud või veel vähem tõestatud, ning kui arutelusse süveneda, siis väga ei proovitagi otse näpuga näidata. Küll aga luua sellist fooni, et „kui halb ikkagi on see Keskerakond“.

Meie poliitika toetuseks on sisulisi argumente rohkem kui küll

Analoogia kehtib ka Keskerakonna juhitava valitsuse poolt ellu viidava majanduspoliitika puhul. Meie partei eestveetavaid majanduslahendusi on palju kritiseeritud, kuni 21 ettevõtlusorganisatsiooni „ajaloolise pöördumiseni” ja Eesti Panga kriitikani välja. Majanduspoliitika iga käiguga on nõnda, et sellel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. Meie vastaspool toob välja negatiivset, kuid meiepoolne positiivsete tahkude rõhutamine on küll suhteliselt äpardunud – paar hädist vastuargumenti, ja siis, saba jalge vahel, põõsasse… Samas on meie poliitika toetuseks ka sisulisi argumente rohkem kui küll.

Tahan jõuda sinnamaani, et kui hoiaksime ühise meeskonnana enam ühte, kulutaksime rohkem oma energiat väliste jõududega võitlemisele, siis suudaksime ka meie ümber toimuvat adekvaatsemalt lahti mõtestada ja sisulisemalt vastata. Meedia on vaid üks võitlustander, ja toodud näited ilmestavad tegemata töid sellel rindel, kuid tegelikult on meil väljakutseid märksa rohkem ja märksa hulgemates valdkondades.

Ja see, et me sageli liiga kergekäeliselt allume „välistele vandenõudele” ja, pead õlgade vahele tõmmates, oma nurka taandume, tuleneb samuti sellest, et me ei tunne ennast piisavalt ühtse meeskonnana.

Tegelikult pole olemas ei „halba“ ega „head“ Keskerakonda. Ei vanameelset ega uuendusmeelset. Me oleme üks meeskond ja seisame ühtse asja eest.

TOOMAS PAUR

Riigikogu liige, Keskerakond

 [pildiallkiri]    Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul on viimastel kuudel meedia vahendusel liiga palju arutatud ühe või teise erakonnakaaslase tegevuse ja koguni erakonda sobivuse üle. Tema sõnul vastastikused süüdistused ei too ühelegi lahkhelile lahendust, vaid ainult süvendavad erimeelsusi. Foto Indrek Veiserik

Jaga |