Poliitikas topeltviga ei andestata

HERBERT VAINU,      19. september 2001




Inimkonna tuleviku kindlustamiseks ja inimeste elu sisukamaks muutmiseks oleks vaja uut elustiili, mis lähtuks isiksuse arendamise põhimõttest. Konkreetselt meie riigi ja rahva uue elustiili idee käis aastaid tagasi välja ökoloogiliste probleemide hea tundja Edgar Savisaar. Siis ei leidnud see vastukaja. Ja kuhu oleme nüüd jõudnud? Istuva valitsuse senine tegevus toob meile tulevikus kaasa väga ränki tagajärgi. Vaid Laari kiire tagasiastumine leevendaks pettumust tulevikus.

Murrangulistel momentidel tõusevad ikka esile üliradikaalsed inimesed, kes ei suuda ega tahagi näha elu kompleksselt, vaid suurendavad äärmuseni mingeid ühtesid külgi, jättes teised täielikult arvestamata, ning jõuavad nõnda üpris ebatäpsete järeldusteni.
Nii oli see Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaal, nii ka Eesti nn teisel ärkamisajal. Mart Laar paistis siis silma ultranatsionalistlike ja parempoolsete vaadete poolest, mis olid pealegi esitatud üpris ebakorrektselt ja lahmivalt.
Laar ei ole muidugi Hitler. Aga mingisuguseid ühisjooni on siiski suurtes küsimustes. Kui ta sai esmakordselt peaministriks, oli suur parempoolsuse laine Läänes vaibumas. Laar aga uhkeldas edasi sellega, et teda kiitis juba võimult kõrvale tõrjutud Thatcher. Vastava poliitika ajamine tõi aga rahvale kaasa nii palju ebameeldivusi, et valitsus kukkus.

Kapitalismi kriis silmaga näha

Nagu ka varem, nii ka praegu väida mitu Lääne teadlast, ka mittemarksistid, et kapitalistlik süsteem on kriisis - finantsmajanduslikult, ökoloogiliselt, vaimselt jne. Nii kirjutavad isegi multimiljonärid. Üks selline teos, George Sorosi oma, on ilmunud ka eesti keeles.
Väljapääsu otsitakse mitmelt poolt, sh sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise ja vaesuse likvideerimise teel. Sellealane Maailmapanga plaan jäi aga 20. sajandi lõpuks täitmata väidetavalt finantsmajandusliku kriisi tõttu Ida-Aasia riikides ja Venemaal. Kuid see juhtus paljuski Maailmapanga enda kursi tõttu.
Kuid veel tähtsam on nähtavasti midagi muud. Astrofüüsikute arvestuste kohaselt lubab Päike elu planeedil Maa kesta veel 5 miljonit aastat. On aga kahtlane, kas nii kaua suudetakse vastu pidada, arvestades eriti taastumatute loodusressursside ammendumisega. Säästlikumale tootmisele üleviimise abinõud on aga paljuski puudulikud.
USA on küll järsult vähendanud oma loodusressursside kasutamist, orienteerudes nüüd rohkem teiste maade odavamale toormele. See aga tähendab kriisi globaliseerumist, mida soodustab suur vaimustus võidu puhul sotsleeri üle ning lootus infoühiskonnas tunduvalt kiirendada teadustehnilist revolutsiooni.
Kuid see on ju riskantne poliitika, mis meenutab tuntud põhimõtet "Pärast meid tulgu või veeuputus", arvestades asjaolu, et suuri teadusavastusi jääb maailmas üha vähemaks.

Saladusi jääb ikka vähemaks

Nähtavasti on inimene suure osa looduse saladustest juba lahti mõistatanud. Nii et see kurss on pigem, nagu teadlased ütlevad, psühholoogika, aga mitte päris loogika.
Lääne strateegiline kurss on endiselt Inglise leiboristide Teise maailmasõja aegse programmi alusel üldise heaoluriigi loomine, kusjuures pearõhk on pandud materiaalsele heaolule.
Kuid praegustes tingimustes oleks vaja hoopis midagi muud - juba antiikfilosoofias eos leiduvat ja Marxi poolt täpselt väljendatud kurssi inimese igakülgsele arendamisele. See leidis kajastamist ka endiste sotsriikide programmdokumentides, kuid vähesel määral elus. See on ka mõistetav, kuna alustati suhteliselt vaesest tasemest ning inimesi köitis esmajoones Marxi majandusõpetus, mitte aga selle aluseks olevad üldisemad kalkulatsioonid. Sellest kursist hoiti kinni isegi siis, kui ajalugu oli näidanud, et kapitalism suudab lahendada põhilised majandusraskused ja elu edasikestmise probleemid kanduvad rohkem vaimsesse sfääri.
Mitmed kapsüsteemi ideloogid väidavad, et Marx eksis, kuulutades inimkonna elu baasiks majanduse, mitte aga kultuurilised ja sotsiaalsed suhted. Tegelikult on aga kapitalistliku süsteemi enda põhiline alus majanduse üks aspekte - kasumi saamine. Selle nimel on kultuuri vallas pearõhk pandud primitiivsele ja närvekõditavale massikultuurile, mitte tõelise kultuuri sisendamisele rahva teadvusse, kusjuures tõsine kultuur ise kannab üha enam dekadentlikku iseloomu.

Uut elustiili on maailmale tarvis

Lugesin äsja Ungari päritolu Ameerika majandusteadlase Tibor Scitovsky artiklit tänasest tarbimisühiskonnast. Ta väidab, et isegi paljude ülirikaste elu on hall ja rõõmutu. Ilmselt ei ole küsimus ainult asjade oskuslikumas tarbimises, vaid ka materiaalse külje ülehindamises.
Kahjuks ei arvestata ka asjaoluga, et võrdlev antropoloogia on viimastel aastakümnetel näidanud, et inimkonna arengu algperioodil oli maailmas palju erinevaid sotsiaalpoliitilisi ja kultuurilisi süsteeme. Praegu aga, kus oleks tarvis katsetada erinevaid variante, püütakse kogu maailmas rakendada ühtset paljukritiseeritud süsteemi.
Nähtavasti oleks nii inimkonna tuleviku kindlustamiseks kui ka praeguste inimeste elu sisukamaks muutmiseks vaja uut elustiili, mis lähtuks isiksuse igakülgse arendamise põhimõttest. On vaja katsetada, proovida ja leida mingid uued moodused selle saavutamiseks, arvestades sotssüsteemi ebaõnnestumisi.
Kunagi, I Eesti Tuleviku Kongressil käis umbes samalaadse idee meie maa osas välja ökoloogiliste probleemide hea tundja Edgar Savisaar. Siis ei leidnud see vastukaja. Ja kuhu oleme nüüd jõudnud meie ja kogu maailm? Kõigile rahustamiskatsetele vaatamata mure ülemaailmse kriisi pärast püsib ja isegi tugevneb. Pole välistatud, et kui Eesti uus valitsus tõstataks küsimuse uute teede otsingust, võiks ta leida vastukaja isegi praeguse kondomiiniumi võimukeskustes.
Eks sealgi teata olukorda ja ole psühholoogika kõrval ka tavalist loogilist mõtlemist. Vähemalt tasuks proovida. Aga kõigepealt sellele mõttele kaasa tõmmata Eesti oma inimesed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)