![]() Kaks pärga kaks korda lahkunud Nikolai KarotammeleALFRED KASEPALU, 24. oktoober 2001Seni teadmata üksikasjad esikommunisti lahkumise kohta Alfred Kasepalu sulest Järgmisel esmaspäeval võiks tähistada üht ajaloodaatumit .Sel päeval 31 aastat tagasi kogunes väike grupp väga julgeid inimesi hüvasti jätma Eesti omaaegse juhtkommunisti, partei keskkomitee esimese sekretäri Nikolai Karotammega. Mehega, kelle nime ümber on veel tänaseni palju saladuslikku ja isegi müstilist. Surnuaeda saabunuid jälgis pingsalt rühm julgeolekutöötajaid. Tsremoonia oli tagasihoidlik. Vaoshoiutult kirjutas sellest ka ajaleht Rahva Hääl. Sama leht, mille esikülgi kaunistasid kunagi Karotamme lugematud paraadfotod. Vaid üksikud mäletavad, et selle surnu ümber käis "meeletu jant", nagu seda iseloomustas Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri. Et põrm, millega nüüd jumalaga jäeti, oli terve aasta maa peal oma järjekorda oodanud. Täna avaldame esimese osa järjeloost "Olen tellinud Nikolai Karotammele kaks pärga". Autoriks on majanduskandidaat Alfred Kasepalu. Selle loo lugemise käigus võib nii mõnigi huviline, kes neid aegu mäletab, avastada enda jaoks üksikasju, millest ei pruugi varem kuulnud olla. Alfred Kasepalu kirjutab: "Mõni aasta tagasi küsiti Kuku Tarkade klubilt: kes tuntud eestlane on maetud Moskva Novodevitshi kalmistule? Tarkade klubi pakkus Nikolai Karotamme. Kuid see ei ole nii. Õige vastus olnuks, et Novodevitshi kalmistusele, kus puhkab hulk kuulsusi, on eestlastest maetud kindralleitnant Lembit Pärn. Kuid siit ka järgmine küsimus. Millisele suure pealinna kalmistule maeti siis omaaegne Eestimaa Kommunistliku Partei Keskomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm, kes Moskvas toonela teele lahkus? Vastus on nooremale põlvkonnale, aga ehk ka paljudele tema kaasaegsetele arvatavasti ootamatu. Karotamme siis ei maetudki… " Karotamme isiku ümber on olnud palju kuulujutte ja ja müüte. Edaspidi on peaeagu võimatu öelda, millised neist tõesed, millised mitte. Tänane järjejutt on saadud otseallikast ja pakub seepäarst kindlasti teaduslikku huvi ka Karotamme uurijaile, kui neid veel leiduma peaks. Igal juhul on härra Kasepalu kirjutatud lugu meeldivaks kingituseks toimetusele ja muidugi Kesknädala lugejaile. Olen tellinud Nikolai Karotammele kaks pärga Vaid üksikud mäletavad, et selle surnu ümber käis "meeletu jant", nagu seda iseloomustas Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri. Et põrm, millega nüüd jumalaga jäeti, oli kaks aastat maa peal oma järjekorda oodanud. Nii see juhtus,et olen tõepoolest tellinud Nikolai Karotammele pärja kahel korral. Ühe ja sama mehe ära saatmiseks. Ja mitte ühe matuse, vaid kahe tema matuse tarvis. Kas pole kummalised need ajaloo keerdkäigud ja ootamatused, mis rabavad meid isegi paljude aastate tagant. Leinalint rabas lillepoe müüjat Teade Karotamme surmast 26. septembril 1969 jõudis Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituuti pärastlõunal. Direktor Arno Köörna kutsus oma kabinetti mõne töötaja, et otsustada, kes sõidab Moskvasse Karotamme matusele. Kohe sama päeva õhtuse Moskva rongiga pidi sinna sõitma põllumajanduse ökonoomika sektori töötaja, väga hea vene keele valdaja Antonina Berg. Ta läks koju matusele sõiduks ümber riietuma, et rongile jõuda. Minul kui asutuse ametiühinguinimesel tuli tellida pärg koos leinalindiga ning viia õigeaegselt Balti jaama. Läksin tuppa muremõtetega, kust saada mõne tunniga pärg. Abiks tuli alati tasakaalukas, suurepärane kolleeg, vanemteadur Aleksander Ratt, kes helistas oma tuttavale koondises "Agro" ja palus abi Nikolai Karotammele pärja valmistamiseks. Lepiti kokku, et võin pärja tellida tallinlastele tollal hästituntud "Agro" lillekauplusest Müürivahe tänavalt. Nüüd on selles ruumis pesupood. Lahkete daamide - tellimuse vastuvõtja ja pärjategijaga leppisime kokku lillede valikus. Viimane läks kohe taharuumi pärga valmistama. Andsin vastuvõtjale lindi teksti, kes sellele pilgu heitis ja hämmeldus. Kas tõesti see salapärane Karotamm on nüüd lahkunud? Seepeale hüüdis ta valjusti pärjategijale - tead kellele sa pärja valmistad? Ja lisas, et Nikolai Karotammele. Lillepoodi tekkis hauavaikus. Pärjategija sai esimesena sõnad tagasi ja hüüdis: teen valmis nii ruttu, kui jõuan ja nii ilusa, kui oskan. Rahvas rääkis lahkunust sosinal Majandusteadlased üldiselt teadsid Nikolai Karotamme ilmunud tööde järgi. Üldsusele oli tema tegevus 1950. aastast teadmata. Temast avalikult ei räägitud ega kirjutatud. Rahvas muidugi teadis Karotamme, kuid rääkis temast sosinal. Ka lillepoes tundsin paari lause järel vaistlikult, et olen arvukate ostjate pilkude all. Mida keegi mõtles, oli raske oletada, kuid millegipärast sigines kauplusse ebatavaline vaikus. Kui väljusin, tõmbuti viisakalt koomale, andmaks mulle teed. Vaadati pikalt järele, et kes on see hullumeelne, kes Karotammele pärga julgeb tellida. Kuid mind vaadati mitte põlgusest, vaid pigem kaastunde märgiks lahkunule. Tajusin, kuivõrd teadmatuses oli rahvast hoitud Nikolai Karotammest, et hetkeline kurb teadasaamine temast selliselt mõjus. Ta oli küll üks omaaegsetest tippvõimukandjatest, kes uuele, agressiivsemale vahetusele alla jäi. Kuid mõnikord hinnatakse kaotajat enam kui võitjat. Nikolai Karotamm, olles NSVL Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi põllumajandusökonoomika sektori juhataja, kureeris Balti vabariikides üleliidulist majandite optimaalse suuruse probleemi. Olles selle teemaga seoses 1962. aasta suvel Eestis, vestles Karotamm TA Majanduse Instituudis siinsete teema täitjatega. Meenub, kuidas Karotamm ja teadlane Aleksander Ratt, aastatelt üheealised, esimene "troonilt tõugatu", teine geenide õpetuse järgijana lõssenkistide poolt morganistiks-veismanistiks tunnistatu, arutlesid tõsiteaduslikult majandite optimaalse suuruse üle. Teadusinimestele omaselt oli neil kõhklusi ja kahtlusi, kuid ka otsivat vaimu. 1998. aasta 5. septembril läks Aleksander Ratt 97 aastaselt toonela teele. Matus alles kahe aasta pärast Saanud kauplusest pärja kätte, viisin selle rongile. Lisaks Antonina Bergile sõitis Moskvasse ka teaduste doktor Endel Vint. Moskvast tagasi jõudnud, tundusid nad kuidagi kidakeelsed ega soovinud üksikasjadest rääkida. Doktor Vint ütles, et tema teinud Karotamme leinatalitusel järelhüüde, kuna lahkunu abikaasa soovinud, et seda tehtaks ka eesti keeles. Põhjus Moskvas toimunu pärast vaikimiseks selgus aasta hiljem, kui 28. oktoobril 1971 Nikolai Karotamme urn sängitati Metsakalmistu mulda. Instituudi ametiühingutegelasena tellisin talle teistkordselt lindiga pärja. Koos majandusinstituudi direktori Arno Köörna ja vanemteadur Jaan Sepaga viisime pärja Metsakalmistule, kus meiega ühines sektorijuhataja Endel Vint. Ärasaatmine toimus Metsakalmistu kabelist, kus oli kinnine kirst, peatsis Karotamme tuntud foto. Leinatalituse avas TA ühiskonnateaduste osakonna akadeemiasekretär Eduard Päll. Matustest avalikult ei teatatud, kuid sinna oli kogunenud hulk rahvast. Kuigi pole oluline, palju lahkunul oli saatjaid, on seni esitatud arvud tugevasti vähendatud. Lahkunut saatis hulk julgeid kaasmõtlejaid Ühes 1992. aasta raadiosaates väitis Enn Leisson, et saatjaid oli 15. Voldemar Pinn omas raamatus Nikolai Karotammest mainib (lk 79), et Metsakalmistul oli vaid kitsas ring lahkunu sugulasi, sõpru ja austajaid, kokku umbes 25 inimest. Ise kohal olnuna hindasin seda arvu sajaga või üle selle. Peamiselt omaaegsed linnaorganite töötajad, endised rindemehed, revolutsiooni veteranid ja teadlased. Kalmul tegi järelhüüde Karotamme aegne Tallinna Linna Täitevkomitee esimees ja selleks ajaks juba parteiveteran Aleksander Hendrikson, kes rabas kohalolijaid nimevääratusega. Juba aastates mehena unustas ta nähtavasti Karotamme eesnime Nikolai ja kasutas selle asemel Grigori Karotamm. Kui ta öelnuks Georg, siis saanuks veel aru, kuna tegemist on isanimega. Akadeemik Hans Kruus hüüdis küll kaks korda vahele, et Nikolai, kuid tulemuseta. Aleksander Hendrikson tegi järelhüüde ikkagi Grigori Karotammele, kuigi maeti Nikolai Karotamme tuhastatud põrmu. Abikaasa oli urni hoidnud kodus Moskvas ja Tallinnas. Kalmu läheduses seisis Nikolai Karotammega väga sarnane lokkispäine noormees. Sektorijuhataja Vint avaldas talle kaastunnet, mida tegime meiegi. Pärast sain teada, et see oli Karotamme õepoeg. Järgneb
Viimati muudetud: 24.10.2001
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |