Halvad uudised pärast valimisi

Suvel, vahetult peale juunikuiseid Europarlamendi valimisi tõi valitsus kiirelt ja ootamatult Riigikokku käibemaksu tõstmise eelnõu, mis võeti roheliste hääli kaasates vastu paari päevaga. Kuigi peaminister Ansip oli Kuku raadios lubanud, et käibemaksu ei tõsteta kuniks Reformierakond on valitsuses.

Nüüd, enne kohalikke valimisi andis Ansip Riigikogule üle järgmise  aasta eelarvekava, mida ta ise nimetas „jalad põhjas ja kriisist väljumise"-eelarveks. Liiga ilus, et uskuda! Kirjutasin tol ajal mitmes ajalehes, et halvad uudised tulevad kindlasti pärast valimisi. Riigikogu keskerakondlased olid veendunud, et esiorava optimistlik kava esitati vaid avalikkuse eksitamiseks ja et valimiste järel tullakse välja õigete arvudega.

Nüüd paljastubki kõik see, mis meid tegelikult ees ootas. Tänaseks on pettus selgunud. Kui avalikkusele esitatud riigieelarve on üles ehitatud  sotsiaalmaksu laekumise 3,2-protsendisele vähenemisele järgmisel aastal, siis haigekassal kästi eelarve teha 6,9-protsendipunktise langusega.

See tähendab, et tervishoidu ootavad ees ettearvamatult suured kärped ja et patsiendid peavad ravi saamiseks taas kord oma rahakoti avama, mis eelkõige mõjutab eakaid ja töötuid.

Hooldusravi saav patsient hakkab teenuse hinnast 15% ise kinni maksma. Siiani omaosalust hooldusravi esimesel 30 päeval ei olnud. Et hooldusravil ollakse tavaliselt kaks nädalat kuni kuu, teeb see kuus patsiendi kohta pisut üle 3000 krooni ehk 101 krooni iga päeva eest.

On selge, et kuna hooldusravi vajavad enamasti eakad ja väga sageli ka töötud, siis neil pole seda raha kusagilt võtta. Kui pensionär maksab hooldusraviks peaaegu kogu pensioni ära, siis kust ta võtab raha veel eluasemekuludeks? On selge, et vana inimene peab ravist loobuma, kui tal just abistajaid ei ole. Uus kord hakkab kehtima juba 15. novembrist.

Nii et - kui Ansip tõrjus opositsiooni juttu, et pensionid maksustatakse ravikindlustusmaksuga, siis hooldusravi tasuliseks muutmine seda ju praktiliselt tähendabki.

Ent ka noorel inimesel, kes käib tööl ja vajab hooldusravi, tekib maksmisega raskusi, sest suvest vähendas valitsus haigushüvitisi, mida nüüd saab alles haigestumise neljandast päevast ja vaid 70% ulatuses varasema 80% asemel.

Eesolevate kärbete tõttu väheneb üsna oluliselt ka haiglaravi kättesaadavus. Kõige enam - ligi 18% - kärbitakse statsionaarse haiglaravi raha nina-, kurgu- ja kõrvahaigetel. Samuti silmahaigetel, mis puudutab jälle vanemaid patsiente. Kirurgias ja günekoloogias jääb peaaegu 5000 ravijuhtu vähemaks.

Üsna palju on kokku hoitud haiguste ennetamise rahade pealt. Aga siin toon vaid mõne näite. Kui eriarstiabi on meil pikkade järjekordade tõttu halvasti kättesaadav ka täna, siis on selge, et selle kättesaadavus, ravikvaliteedist rääkimata, langeb oluliselt ka seoses arstide ja õdede palga vähendamisega, koondamistega ja välismaale lahkumisega.

Reformi ja IRL-i koalitsiooni otsus tõstab jaanuarist ka ravimite ja abivahendite käibemaksu. Täna jäävad kasutamata kuni pooled arstiretseptid, sest ravimeid ei jõuta välja osta. Juba enne käibemaksu tõusu oli Eesti patsiendi omaosalus retseptiravimites 46%; Euroopas on see valdavalt 7,8%. Samuti kaob jaanuarist 300-kroonine hambaravihüvitis tööeas inimestele. Ent peaaegu kõik Euroopa riigid kompenseerivad hambaravi vähemal või suuremal määral: Taanis kuni 60%, Sloveenias isegi kuni 90% maksumusest, Itaalias on hambaravi hoopis tasuta.

Valitsus ütleb, et sotsiaalmaksu ei laeku ja raha pole. Kuid tervishoius on halbadeks aegadeks kogutud reserve.

Isegi sel juhul, kui me haigekassaseaduses ette nähtud reserve (reservkapitali ja riskireservi, mis on ellu kutsutud makromajanduslike muutuste ja ravikohustuste riskide vähendamiseks) ei kasutaks, saaks halvad ajad mööda, kui võtta kasutusse haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasum. Just see raha - 2,317 miljardit krooni - ongi ette nähtud jooksvate vajaduste tasandamiseks ja sellest piisaks mitmeks aastaks.

Ent valitsus hoiab sellel kiivalt silma peal, et näidata, et meil on reserve. Ei mõju ka teadmine, et Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopas viimasel kohal. See on kokkuhoid inimese elu ja tervise arvelt, samas kui poliitilise emapalga lagi kerkib 35 316 kroonini.

Kummaline, et seda kõike teeb Euroopa üks kõige halvemate tervisenäitajatega ja varajase suremusega riik.

MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Keskerakond

Jaga |