Mart Laar toetas terroriste?

Riigikogu võttis 23. aprillil salajasel hääletamisel 46 poolthäälega vastu Vabariigi Presidendi esitatud Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamise otsuse, mille kohaselt nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Laar, teatas Riigikogu pressitalitus. President märkis seletuskirjas, et Laar kui kahekordne peaminister ning Eesti edule aluse pannud majandusreformide üks autoreid, on visa ja tahtejõulise isiksusena oma laialdaste teadmiste ja juhtimiskogemusega õige inimene töötama euroalasse jõudnud Eesti keskpanga nõukogu esimehena. Otsuse vastu hääletas 34 ja erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget. Panganõukogu uue esimehe volitused algavad 13. juunil.

Mart Laar ja Tšetšeenia rublad

Seoses eelpool oleva uudisega on nüüd kahanenud olematuks lootus, et Laar kui üks rublamüügi kangelastest võtaks suuna meeleparanduse teele. Kesknädalale saatis üks lugeja (autor toimetusele teada) aga väljavõtteid aegadest, mil Laar oli veel otsustaja - või õigemini käpiknukk suuremate otsustajate käes.

Näiteks võiks meenutada Äripäeva kolumni 17. jaanuarist 2002 (s.o vahetult enne seda, kui teist korda peaministriks tõstetud Laari kolmikliit - Isamaa, Reform, Mõõdukad/SDE - võimult kukkus). Kolumn „Lahkumise varjatud külg" käsitleb Laari rublademüüki Tšetšeeniasse.

Arvestades hiljutisi sündmusi Bostonis (USA) ja maailmale teatatud süüdlaste Tšetšeenia päritolu võtab kõik varasem Lariga seotu nüüd ju hoopis uue värvingu: kas Laar on toetanud terroriste? Ja kas selline inimene sobib juhtima riigipanka, mis esmajoones peab pakkuma usaldust?

Ei ole midagi teha - Kesknädal peab seekord tõsiselt tunnustama Äripäeva, kes juba 2002. aastal (!!!) suutis ettenägelikult näidata niite, mis toovad välja tänasesse päeva- päeva, mil Laar nimetati IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni poolt Eesti Panga nõukogu esimeheks.

Tahaks väga teada, kuidas hindab kord ajalugu seda Eesti parlamendi sammu? Mida kirjutavad teadjamehed sellest näiteks 2023. aastal?

17. aprilli Kesknädala veebis avaldati endise Riigikontrolli töötaja Jaan Niine artikkel „Kuhu rahareformi rublad jäid?". Sedagi tasuks ikka ja jälle üle lugeda, et kõik täpselt meeles oleks.

Äripäeva loos „Lahkumise varjatud külg" (2002. a) on öeldud, et süüdistused Reformierakonna aadressil reetmises ja salatehingutes tunduvad olevat kunstlikud ja pigem otsitud Laari lahkumisele tausta loomiseks.

„Nii ei saa väita, et Reformierakond rikkus koalitsioonilepet, luues Tallinnas uue võimuliidu. Tundub, et Laari lahkumise tegelikest põhjustest on mõndagi varjul," kirjutab Äripäev, jätkates:

„Laar on kinnitanud, et Eesti on olukorras, kus Euroopa Liidu ja NATO liikmes saamist võivad ohustada ainult meie lollused. Saatuse irooniana osutus praegu üheks selliseks lolluseks Mart Laari jätkamine peaministrina. 11. september 2001 muutis oluliselt maailma hoiakuid ja arusaamu, nende muutuste hammasrataste vahele jäi ka Laar. Juhtum, kus Mart Laar koos oma sõpradega oli käitunud nagu (kasutades Igor Gräzini väljendit) arengult pioneeriikka jäänud komnoor, omandas ootamatult aktuaalsuse ja tõotas meie Lääne sõpradele ebameeldivusi."

Äripäev meenutab, et maailma huviorbiiti tõusis võitlus rahvusvahelise terrorismi vastu. „USA soovib tõestada, andes terrorismile suhteliselt ulatusliku tõlgenduse, et rahvusvaheliste sulitegude korraldajad ei pääse karistusest. USA suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas kinnitas detsembris, et USA 2002.a. tähtsaim ülesanne on võitlus terrorismi vastu. Ta möönis, et Eesti on potentsiaalselt saamas 2002.a. lõpul kutset NATO-sse ja EL-i.

Huvitav, et Laar teatas oma tagasiastumisest samal päeval, kui ta oli hommikul kohtunud USA suursaadikuga. Kas juhuslik kokkusattumus?

Suletud rublatsooni raharinglusest kõrvaldatud rublade toimetamine peaminister Laari juhtimisel rublatsoonist väljaspool olevast Eestist rublatsooni (Venemaale, põhiliselt Tšetšeeniasse) ilma Venemaa keskpanga loata oli sisuliselt majandusliku diversiooni akt Venemaa suhtes. Eesti rahareformikomitee liige, rahvusvahelise mainega Rudolf Jalakas Rootsist, kes tehingust kuulis alles selle avalikuks tulekul, nimetas tegu diplomaatiliselt sulitembuks. Selline tegevus käib rahvusvahelise terrorismi mõiste alla, kirjutab Äripäev nagu oraakel!

Ei jäeta meenutamata sedagi, et Eesti oli allkirjastanud 20.06.1992. a. Moskvas Venemaaga kokkuleppe vastastikuste kohustuste kohta seoses oma raha käibelevõtmisega Eestis, milles Eesti kohustus kuu aja jooksul Venemaa Pangale üle andma käibelt kõrvaldatud rublad. Kuid „Laari juhtimisel tallas Eesti riik jalge alla rahvusvahelised normid, rääkimata sülitamisest rahvusvahelise käitumise headele tavadele. Eesti riik teostas peaministri organiseerimisel salastatud operatsiooniga naaberriigi finants- ja majandussüsteemi laostamist. Laar tõestas Venemaale, et Eesti kirjutab küll riikidevahelistele lepingutele alla, kuid ei kavatsegi neid täita, kui see Eestile kasulik on. Ta näitas, et tugineme Eesti-Vene suhetes rehepapi arusaamadele ja lõi Moskvale võimaluse soovi korral meile samaga vastata. Oma panuse lisas tehingule 1994. aastal tollane riigikontrolör Hindrek Meri, kes leidis, et rublad oleks tulnud realiseerida kohe, kuna rubla kurss dollari suhtes kukkus. Seega terrorism ikka riiklikul tasemel," järeldab 11 aasta tagune Äripäev.

Huvitav on ka see, et Äripäev tunnistab ausalt: „Täna pole Lääne poliitikutele probleem mitte Savisaare lindiskandaal, millega Laar ja Ilves hiljuti meid bravuurselt hirmutasid, vaid Laari terrorismiakt. Terrorismivaenulikus õhkkonnas on Moskval ideaalne hetk Laari rublaafäär rahvusvahelisele areenile tuua ja Eestile Laari tehinguga vesi peale tõmmata. Kujutlege, mis juhtub, kui Moskva süüdistab NATO Praha tippkohtumise künnisel Eesti peaministrit rahvusvahelises terrorismis? Pealegi võib Tšetšeeniast ja Afganistanist saada kinnitusi, et Laari rublad maandusid Osama bin Ladeni terrorirühmituse al-Quaida võitlejate taskutes."

Jne, jne, jne. Kesknädal soovitab igaühel see artikkel üles otsida - 17. jaanuar 2002, Äripäev!

Vikipeedia kirjutab rublatehingust

„Rublatehing oli aastatel 1992-1993 rahareformikomitee dekreediga rahareformi käigus kogutud rublade müümine Tšetšeeniasse, millega rikuti lepet Venemaaga rublade tagastamiseks. Eesti sai rublade eest 1,89 miljonit USA dollarit. Tehingut vahendas firma Maag, mille omanikud olid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi. Tehingu varjamise tõttu puhkenud skandaali tagajärjel astus Mart Laari valitsus 26. septembril 1994 tagasi.

Rahareformikomitee esimehena töötas rahareformi ajal peaminister Mart Laar. Rahareformikomitee otsused olid vastuolus mitme seadusega, kuid vastasel juhul poleks reformi toimunudki. Kahtlustati, et rublatehingu eest saadi vahendustasu, mille saamist Mart Laar eitas.

Kohus leidis, et Rahareformikomitee dekreet oli ülimuslik Eesti Panga kehtestatud valuuta sisse- ja väljaveo eeskirjade suhtes, mille rikkumises kohtualuseid süüdistati.

Süüdistuskokkuvõtte kohaselt korraldasid Tiit Pruuli, Marek Strandberg ja Agu Kivimägi 1992. aasta 23. detsembrist kuni 1993. aasta 21. märtsini Tallinna lennujaama kaudu 1,46 miljardi rubla varjatud väljaveo Eestist, kusjuures Pruuli esitles rublasid diplomaatilise postina. Ametlikes dokumentides nimetati seda 40 kuni 50 tonni teisese toorme müügiks 24 000 USA dollari eest, kuid tegelikult laekus 1994. aasta talvel selle tehingu eest riikliku sotsiaalfondi arvele ligi 2 miljonit dollarit.

Suvel 1992 olid Tiit Vähi ja Venemaa peaministri Jegor Gaidari asetäitja Aleksandr Šohhin sõlminud kokkuleppe, et Eesti annab ringlusest kokkukogutud rublad Venemaale üle. Et aga üleandmise täpsetes tingimustes ei jõutud kokkuleppele, siis jäid need ka lepingus fikseerimata. Samas halvenesid suhted Venemaaga kiiresti, ning et Venemaa külmutas seal olevad Eesti ettevõtete vahendid, siis ei antud ka rublasid Venemaale üle.

Rublatehingu avalikustas Tiit Vähi poliitilise võitluse käigus ning valis selleks peaministri jaoks ebasobiva hetke - nädala enne Vene vägede väljaviimist 31. augustil 1994. Rahvusvaheline olukord oli siis pingeline ja Venemaa otsis ettekäänet, et vägede väljaviimist edasi lükata. Rublamüügi avalikuks tulek oleks Venemaale võinud selle anda.

Nii ei jäänud peaminister Mart Laaril üle muud kui valetada, et rublad on Eesti Panga varahoidlas. Päev pärast vägede lahkumist tehti toimunu avalikuks, mispeale peaministrit süüdistati valetamises ning ta langes kriitika alla ja kaotas lõpuks oma ametikoha. Rublade eest saadud raha maksis Laari valitsus väidetavalt pensionideks. Tehinguga seotud Pruuli, Strandberg ja Kivimägi läksid kohtu alla, kuid mõisteti õigeks." (Allikas: Vikipeedia)

Laar toetas Kuuba dissidente

Eesti Teadete Agentuur (ETA) teatas 1. augustil 2002, et endine Eesti peaminister ja Isamaaliidu juht Mart Laar veedab oma puhkusest nädala USA-s Miamis ja nõustab seal Kuuba diktaatori Fidel Castro vastu võitlevaid dissidente.

Üks Kuuba demokraatlikuks riigiks muutmise aktiviste, Fredo Arias-King ütles rahvusvahelisele uudisteagentuurile AP, et Laar on Kuuba dissidentide nõustaja. "Vabadus tuleb ja eestlased on meie pühendunud abilised riigi ümberkorraldamisel," rääkis Arias-King.

Laar ütles sealsele päevalehele Miami Herald, et ta on Miamis Kuuba demokraatliku liikumise külalisena, et selgitada, kuidas Eesti vabanes ja kuidas Eesti võiks aidata Kuubal muutuda. „Diktaator Castro langeb ühel päeval ja siis on hea valmis olla," ütles Laar.

„Me kujundasime omaenda arengumudeli ja võime näidata, et üleminek võib olla edukas," sõnas Laar Miamis kõneldes. Ta lisas, et üleminekuajal vaevas Eestit suur inflatsioon ja tööpuudus, mille põhjused peitusid eelnenud nõukogude ajas.

Laari sõnul on peamine panna paika sellised vaba ühiskonna põhialused nagu ajakirjandus- ja sõnavabadus, alles seejärel tulgu majandusreform. „Te ei saavuta majanduslikku edu, kui poliitilised reformid pole toimunud," õpetas ta.

„Nad on hirmul," ütles Laar Castro valitsuse kohta. „Kui nad kardavad, siis teavad nad ise ka, et nad langevad. On aeg Kuubal sotsialismile lõpp teha."

Uudisteagentuur AP tutvustab, et Laar alustas oma poliitilist karjääri poliitiliste tekstide kirjutamisega. Tema esimesed kirjatükid toimetati Kanadasse, kus need avaldati 1982. aastal. AP andmetel olevat Nõukogude politsei püüdnud Laari arreteerida, kuid sõbrad kaitsesid teda vahvalt ja hoidsid selle ära.

30. juuli kuulutati Mart Laari päevaks

ETA teatab 2. augustil 2002 veelgi ühe toreda uudise: 30. juuli kuulutati Mart Laari päevaks! Uudis ise näeb välja nii:

„Ameerika Ühendriikides Kuuba pagulastele Eesti kogemusi jagav Isamaaliidu esimees Mart Laar sai oma tegevuse tunnustuseks omanimelise päeva.

Miami-Dude piirkonna linnapea Alex Penelez kuulutas Miamis „Mart Laari päevaks" selle aasta 30. juuli, teatas ETA-le Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni pressinõunik Sirje Kiin.

Laar paluti vedama ka Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuaja juhtivatest tegelastest moodustatavat meeskonda, kes aitaks Kuuba vastupanuliikumist üleminekuaja programmi koostamisel. Kuuba vastupanuliikumine on huvitatud Kesk- ja Ida-Euroopa kogemustest ning soovib neid kasutades asuda koostama programmi uuenduste teostamiseks Kuubas.

Kuuba vabadusvõitlust toetavate organisatsioonide kutsel Miamis viibiv Laar esines Miami Ülikoolis loenguga Eesti kogemustest ja saavutustest taasiseseisvumise järel.

Avaldades veendumust, et ka Kuuba asub varem või hiljem muudatuste teele, ütles Laar, et selleks valmistudes on kasulik õppida teiste üleminekuriikide headest ja halbadest kogemustest. Samas on Laari sõnul oluline mõtelda oma peaga ning kavandada oma ajaloolisele ja kultuurilisele taustale vastav tegevuskava.

Laar tänas Kuuba pagulasi omal ajal Eesti vabaduspüüdlustele osutatud toetuse eest ning kinnitas, et nüüd on Eesti kohus omalt poolt kaasa aidata Kuuba vabanemisele.

Osaledes telefonikonverentsil vastupanuliikumiste juhtidega Kuubas, tutvustas Laar neile Eesti kogemusi ning vastas arvukatele küsimustele."

Täiendaks lõpetuseks, et sotsialism püsib Kuubal tänaseni. Seega Laari suur töö ja vaev on olnud asjatu ja tema võitlus tuuleveskitega on mõjunud halvasti vaid talle endale.

Kesknädala lugeja

(autor toimetusele teada)

Jaga |