Loe kolmapäeviti Kesknädalat!

HEIMAR LENK,      14. august 2002




Selle hüüdlausega, mis pealkirjas seisab, oleme lugejate poole pöördunud kõik need kolm aastat. Meiega on nõustutud ja Kesknädalat tellib praegu üle 12 000 huvilise. Internetis lisaks veel 400 000 pöördumist kuus. Päris uue ajalehe kohta pole seda vähe.
Ma ei kahtle, et me üheskoos edasi läheme ja aasta pärast võib meid veelgi rohkem kokku lugeda. Keskmisel eestlasel peaks ilma Kesknädalata raske olema. Ühiskonnas poleks tasakaalu. Kui suured lehed kukkusid üksteise võidu Efroim Zuroffi kritiseerima ja tema juudipropagandat hukka mõistma, siis Kesknädal oli ainuke ajaleht, kes ka teisele mõttele ruumi leidis. Kambja mees Kortspärn tuletas meelde juutide rolli NKVDs. Alles pärast meid andis ka Eesti Ekspress ausale mehele võimaluse laialt oma vaateid propageerida. Samas julgeb Kesknädal, vastupidiselt juhtivaile päevalehtedele, pooldada holokausti päeva korraldamist koolides. Sest juudilaagrite võigast ajalugu peab haritud noor teadma.
Iseseisva riigi kümne aasta jooksul pole ma juhtunud suures pressis nägema mitte ühtegi lugu, kus noor inimene astuks välja rahapuuduse käes vaevlevate vanainimeste kaitseks. Kesknädalas ei häbenenud seda teha edukas noor Ramon Loik. Ta kutsub valitsust pensione tõstma ja soovitab Tallinna linnal vanainimestele ränka hinnatõusu kompenseerida.
Põllumajandusministrile Jaanus Marrandile ei pruukinud meeldida, et Kesknädal oma esikaanel piima maha valamist kritiseeris ja selle kohta meeleheitel maainimeste südantlõhestavaid kirju avaldas. Kuid põllumehele põuatoetuste maksmise kiitis ajaleht heaks ning püüab selles osas ministrit igati toetada. Tõin selle näite, tõestamaks Kesknädala kindlat otsust alati ja igavesti nõrgema poolel seista ja lihtsa inimese huve kaitsta.
NATO ja Euroopa Liidu teema käib paratamatult läbi kõikidest lehtedest, kuid haruharva võite neist leida konstruktiivset analüüsi liitumise negatiivsete külgede kohta. Nädalast nädalasse kestab meedias lõpmatu kiidulaul Euroopa paradiisile, kuhu Eesti varsti jõudma peab. Kesknädalas seevastu on lugejate kriitilist suhtumist blokkidega ühinemise vastu rohkem avaldatud.
Kuid tähelepanelik lugeja on kindlasti ka märganud, et Kesknädala toimetus ise on neis küsimusis erapooletu ja jätnud asja alati lugeja enda otsustada. Kesknädal avaldab erinevaid arvamusi, kuid ei käi kunagi peale omaenda seisukohaga. Nii on see olnud ja nii jääb ka edaspidi.


Lausa uskumatu, et ajaleht, millega pildi peale jäänud rõõmsameelsed lehelapsed lehvitavad, on juba kolmeaastaseks saanud. Alles see oli, kui esimesega välja tulime. Homsest algab neljas ring.
Öeldakse, et ajaleht saab küpseks kümne aastaga. Meil, head lugejad, pole teiega veel pooltki teed käidud. Ehk ongi hea. Sest kasvamise ja sirgumise aastad on need, mis kauaks meelde jäävad. Las nad siis kestavad.
Kuid noorusele vaatamata on Kesknädal igas tähtsamas asjas, mis Eesti elu kujundanud, täie rinnaga kaasa rääkinud. Ja ei saa öelda, et meiega pole arvestatud. Mart Laarile tuli küll mitu korda meelde tuletada, kuid lõpuks mõistis lehes kirjutatut ka tema ja läks möödunud talvel Toompealt koos kõigi oma ministritega.
Kolm aastat on Kesknädal püüdnud elu paremaks teha ja püüab seda ka järgmisel kolmel aastal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)