Maksumüütidest

 Viimastel nädalatel on propagandasõda maksuteemadel taas hoogu saanud. Reformierakond püüab endast kujundada pilti kui maksude tõstmise vastasest. Ometi on just selle erakonna eestvõttel viimastel aastatel erinevaid makse tõstetud rohkem kui kahe käe sõrmedel kokku lugeda võimalik.

 Viis aastat tagasi, kui tänane peaminister veel Riigikogu rahanduskomisjonis tegutses ja jutlustas kaudsete maksude tõstmise vajalikkusest, selgitas Taavi Rõivas opositsioonile oma nägemust järgmiselt: “Ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud.”

 Nii on ühtlase tulumaksu ja ettevõtete tulumaksu katteks tõstetud käibemaksu ja aktsiise ning kärbitud riiki õhemaks. Debatti astmelise tulumaksu üle mürgitatakse aga valehirmudega.

 Valimisvõitluses üllitas Reformierakond telereklaami, millest jäi mulje, et astmelise tulumaksu korral maksustatakse juba üle 500-eurost palka maksumääraga 40 protsenti. Selline plaan oli siiski vaid IRL-il, mille maksuskeem kehtestas tulule 500–846 eurot 40-protsendise maksuastme. Teiseks valeväiteks on astmelise tulumaksu kujutamine veneaegse lahendusena. Tänases Euroopas kasutab seda 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, ning neis riikides on ebavõrdsus väiksem kui Eestis. Ka Eestil on aeg edumeelsemate riikidega liituda ning maksusüsteemi muutmisega kergendada õpetajate, päästjate jt oluliste, aga vaid keskmist palka teenivate inimeste maksukoormust.

Ka astmelise tulumaksu korral selgub maksustatav tulu alles siis, kui palgast on lahutatud peale tulumaksuvaba miinimumi ka rohkema kui ühe lapsega, õpingukuludega ja kodulaenu intressidega kaasnev lisa-maksuvabastus. Samuti on vaja mõista, et isegi väga suure sissetulekuga inimeste tulu ei lähe täies mahus kõrgema maksuastme alla. Vastupidi, vaid ülemmäära ületav osa on maksustatav kõrgeima protsendiga. Näiteks, kui inimese maksustatav tulu on 2098 eurot ja kõrgeim aste hakkab kehtima 2000 eurolt, siis võetaks 33% maksu vaid 98 euro pealt.

Tänases seisakus vajab Eesti terviklikku maksureformi, mis lisaks üksikisikute maksustamise muutmisele sisaldaks ka klassikalise ettevõtte-tulumaksu taastamist, mis võimaldab koguda ka neid makse, mis praegu emafirmadele Eestist välja viiakse. 

Enne valimisi lubasid erakonnad ennekõike vähendada väiksema palgaga inimeste maksukoormust. Seda aitaks vähendada tulumaksuvaba miinimumi märkimisväärse tõstmisega, aga selle mõju ei tohi ära nullida käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega nagu see Reformierakonna juhtimisel on teoksil.

KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees

Jaga |