Rahvas peab saama presidenti valida

TOOMAS VAREK,      24. september 2003


Otsustades ütelda "jah" Euroopa Liidule, langetas rahva suur enamik ühtlasi otsuse toetada kõikide taasiseseisvunud Eesti vabalt valitud Riigikogude ja valitsuste suhteliselt üksmeelset joont, kindlustada meie poliitiline ja kultuurilis-majanduslik kuulumine Euroopasse. Ühtlasi muudeti rahvahääletusega meie 1992. aastast kehtivat põhiseadust. Tõenäoliselt kutsub riik oma kodanikke peatselt jälle hääletusurnide juurde. Sedakorda selleks, et rahvas saaks Eestile kauaoodatult otse riigipea valida.

Riigikogus kogub taas hoogu kunagi suuresti Keskerakonna poolt algatatud debatt presidendi otsevalimisest. Praegu on Riigikogu menetluses "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks" eelnõu, mille seitsmekümne ühest algatajast kakskümmend neli kuuluvad Keskerakonna fraktsiooni. Seda, lühidalt öeldes, presidendi otsevalimise seaduse eelnõu toetavad samuti paljud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu saadikud.
Arutelu presidendi otsevalimise üle on vahelduva eduga kestnud tegelikult juba kehtiva põhiseaduse koostamisest alates. Tõde on ka see, et idee on küsitluste järgi suure osa inimeste hulgas jätkuvalt väga populaarne, et mõtet on toetanud enne valimisi peaaegu kõik erakonnad ja paljud kandidaadid, et nii endine president Lennart Meri kui ka praegune riigipea Arnold Rüütel on toetanud presidendi institutsiooni muutmist otsevalitavaks. Rahva otsemandaat annaks presidendile kindlasti praegusest märksa tugevama moraalse autoriteedi ja laiendaks inimeste enamiku valikuskaalat poliitikas osalemiseks.

Vastuväiteid presidendi otsevalimise kavadele on esitanud põhiliselt mõned politoloogid, kes on viidanud võimu liigse koondumise ohule parlamentaarse riigikorralduse tingimustes ja sellele, et praegune valijameeste süsteem annab väikevaldade inimeste valikule märksa suurema kaalu kui see otsevalimiste puhul oleks. Reaalse poliitika poole pealt vaadatuna aga välistaks just presidendi otsevalimine rahva enamuse tahtega vastuollu minna võivad n-ö telgitagused kokkulepped ühe või teise kandidaadi kasuks. Rahvas peab saama kõigis riigielu olulistes küsimustes selgelt kaasa rääkida. Samuti ei saaks me riigipea otsevalimise puhul rääkida Eestist kui presidentaalsest riigist, kuna täitevvõimu funktsioone presidendile ei panda.
Ülalviidatud eelnõu seletuskiri kinnitab, et presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega ühtlasi rahvast riigile. Eelnõu algatajad on veendunud, et rahvas on tark, valimaks endale vääriline ja tasakaalukas riigipea ning soovivad seetõttu, et Riigikogul oleks aeg loovutada see õigus kodanikele.

Menetluses oleva eelnõu järgi oleks, senise riigiõigusliku praktika kohaselt, presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus erakonnal või vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul. Põhiseaduse muudatuse korral pikeneks presidendi ametiaeg praeguselt viielt aastalt kuuele, keelates samas presidendi tagasivalimise teiseks ametiajaks. Tagasivalimise mittelubamine on põhjendatud sellega, et president riigipeana peaks olema vaba igasugustest poliitilistest vajadustest viia ellu lubadusi, mille täitmiseks presidendil põhiseaduse järgi tegelikult volitusi ei ole. Teise ametiaja mittelubamine seoks presidendi ühtlasi lahti igasugustest erakondlikest või kildkondlikest poliitilistest kohustustest, pannes talle vastutuse vaid rahva kui terviku hea käekäigu eest.

Presidendi otsevalimise sisseseadmine on olnud Keskerakonna kauaaegne eesmärk. Oleme olnud algusest peale selle idee initsiaatorid. Heameel on tõdeda, et idee kajastub ka praeguse võimuliidu koalitsioonileppes. Tundub tõesti, et seekord õnnestub mitmete erakondade poolt kaua lubatu ellu viia ning et juba järgmist presidenti saab igaüks meist otse valida.

Keskmõte:
Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega ühtlasi rahvast riigile. Eelnõu algatajad on veendunud, et rahvas on tark, valimaks endale vääriline ja tasakaalukas riigipea ning soovivad seetõttu, et Riigikogul oleks aeg loovutada see õigus kodanikele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)