Digiretsepti riskantne katsetus

Digiretsepti väljatöötamist alustati juba 2004. aastal, tegelik töö jätkus  2007. aastal. Paraku ei saa selle toote kohta kinnitada: kaua tehtud -  kaunike. Sobivam on võrdlus lähiminevikust: taheti parimat, aga läks nagu Vabadussambaga.

Vabatahtlik/sunniviisiline üleminek

2009. aasta novembris oli selge, et  1. jaanuarist digiretseptile üleminek pole reaalne, sest pilootapteekide katsetustel ebaõnnestus lausa 5% digitaliseeritud retseptidest.  Süsteemi juurutamise käigus oli kokku lepitud vähemalt 12-nädalane ametlik testperiood, mis pidi algama pärast pilootprojekti käigus avastatud süsteemsete vigade kõrvaldamist.

Tõsiasi oli ka see, et 5. novembri seisuga olid vaid 90 arsti 4350-st ja 19 apteeki 496-st reaalselt vähemalt üht digiretsepti käidelnud. Kahjuks piisas Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa  arvates sellest näitajast testperioodi käivitamiseks. Sai ka selgeks, et jaanuarist läheb digiretsept ikkagi pool-survemeetodiga käiku, ning Haigekassaga ei saa suhelda muidu, kui retsept peab olema digitaliseeritud. Sellest tulenes  apteekrite kriitika kiirustamise üle ja konkreetsed ettepanekud süsteemi paremaks käivitamiseks. Koostöö asemel  pöörduti  hoopiski apteekrite vastu ja kujundati avalik arvamus, et justkui apteekrid ise pole uuenduseks piisavalt ette valmistatud ja on muidu saamatud.

Mõistlikke arste sunnitakse seadust rikkuma

Apteekritele selgitati käsumeetodil, et koos õigustega apteegiteenust osutada kaasnevad ka kohustused riigi nõudmisi täita. Seda, et riik pole apteeke digiretsepti käivitamisel finantsiliselt abistanud, ei peetud arutelu vääriliseks.

Arstid tundusid digiretsepti tulekusse suhtuvat rahulikumalt. Ütles ju mulle alles hiljuti üks lugupeetud tohter, et tema küll oma patsiente digiretseptiga vaevama ei hakka ning jätkab edukalt traditsioonilisel viisil retseptide kirjutamist. Mõistev ja inimlik lähenemine, kuigi tulenevalt ravimiseadusest on alates 01.01.2010 digiretsepti infosüsteemi kasutamine retsepti väljakirjutamisel kohustuslik kõikidele tervishoiuteenuste osutajatele. Seega - paberretsepti kirjutades rikuvad arstid üldjuhul seadust.

Digiretsepti kasutamist aeglustavad ka raviasutuste erinevad IT-süsteemide lahendused, mille koostöö retseptikeskusega oleks tulnud korrigeerida juba ettevalmistustööde algstaadiumis.

Sotsiaalministeeriumi innukust probleemi lahendamisel iseloomustab asutuse koduleheküljel olev e-tervise osakonna koosseis: kuuest ametikohast on täidetud ainult kolm, juhataja asemel töötab kohusetäitja ja kaks ametikohta on lausa täitmata. Suurepärane võimalus kohustustest kõrvale hiilimiseks!

Ametnikud segavad jälgi

Hämmastav on kõikide osapoolte, nii Sotsiaalministeeriumi ja arstide kui ka apteekrite erinev lähenemine ja arusaam kujunenud olukorrast. Tundub, et selline koordineerimatus on taotluslik, hajutamaks tähelepanu ja hägustamaks ebaõnnestunud projekti süüdlaste leidmist.

Lubamatult sageli on viimastel kuudel abivalmis apteeker vaid patsiendi püüdliku kirjelduse põhjal pidanud aimama diagnoosi ja väljastama loodetavasti õige ravimi.

On tõenäoliselt aja küsimus, mil kurikuulsaks muutunud digiretsepti  ennustamatu liikumiskiiruse tõttu väljastamata jäänud ravim põhjustab patsiendile eluohtliku seisundi.

Vaatamata sellele, et digiretsepti alusel väljastatakse käesoleval hetkel vaid vaevu pooled ravimid, tekib ikkagi digiretsepti infosüsteemis alatasa ülekoormatusest tingitud häireid. Kui aga kõik arstid muutuvad ühtäkki seadusekuulekateks ja väljastavad vaid digiretsepte, jookseb süsteem tõenäoliselt lõplikult kokku. Ehk olekski see parim lahendus, mis võimaldaks olemasolevate teadmistega uuesti otsast peale alata?

Üheks võimalikuks lahenduseks võiks olla seadusemuudatus, mis võimaldaks kasutada paralleelselt ka paberretsepti. Sellisel juhul peab aga ministeerium koos haigekassaga  saavutama apteekritega kokkuleppe digitaliseerimiskulude hüvitamiseks.

Praeguse seisuga on nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Haigekassa tegevus patsiendivaenulik - abivajajad on sunniviisiliselt pandud IT-süsteemide katsejänesteks.

RITA MAKAROVA, farmaatsiamagister, Keskerakonna volikogu sotsiaalkomisjoni liige

Jaga |