Alfons Rebane päästis mehi piiramisrõngast

Eino Alabert,      10. mai 2006


A. Märtson Valgamaalt udutab (Kn 3.5) Alfons Rebase kohta.

Mind mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1944. aasta augusti algul ja 18aastaseks sain Neuhammeri õppelaagris. Saksamaal olin 20. diviisi 5. rügemendiga 5. veebruarist 7. maini 1945 Oder-Neisse rindelõigus. Jäime piiramisrõngasse – nn. Oppelni kotti. Olin ka sealses Surmaorus, kus Punaarmee tampis meid katjushatulega. Õnneks oli porine aeg - miinide lõhkejõud polnud poris eriti tõhus. Seetõttu polnud elavjõus suuri kaotusi.

Hilja õhtul anti igas rühmas teada, et öösel väljume „kotist" ja et meid tuleb välja juhtima Alfons Rebane. Läksime hanereas, olime nii väsinud, et magasime kõndides. Rebane käis kaks korda „kotis" meeste järel, ja Oppelni all pääses 85% Eesti diviisi elavjõust, vaid raske lahingutehnika jäi maha.
Kolmas kord n.ö kotis käies tõi Rebane välja veel ühe Saksa riigile tähtsa mehe, mille eest teda autasustati lisaks varemsaadud Rüütliristile veel ühe kõrge autasuga.

„Tshehhi põrgust" aga pääsesin seetõttu, et olin juba tsiviilriietes, mille eest ohverdasin oma teenistuskella (dienst Uhr). Siis enam kellelgi relvi polnud ja pääseda oli enam võimalik individuaalselt kui rühmaviisi.

/foto:
Mitmeid auriste saanud kolonel Alfons Rebasel on Viitna lähistel mälestusrist, püstipanijaiks Loksa mehed.
(Foto ajalehest Sõnumitooja)/


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (19)