Ära ahmi viinamarju, enne kui nad on küpsed!

HERBERT VAINU,      08. jaanuar 2003




Koopiad: Toomas Savi, Siim Kallas, Jüri Engelbrecht, BNS, ETA, Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Kesknädal, Sirp, Nädaline

Kui avalikule kirjale järgneksid mingidki sellesuunalised teod, muutub mõttetuks hirm eestlaste identiteedi säilimise pärast. Sest rahvas, kellel on põhjust olla uhke peale kiire materiaalse ja kultuurilise arengu ka oma eesseisja rolli üle globaalsete põhiküsimustele lahenduste otsimisel, ei loobu kunagi oma juurtest ega keelest.

Eesti tulevikusuundumuste üle avaldatakse üsna ühetaolisi arvamusi: meist peab saama Lääne-tüüpi heaoluriik. Endistest N.Liidu vabariikidest ollakse jõutud kõige kaugemale ja majandusliku vabaduse astme poolest kuulume maailma esiviisikusse.
See lähenemine on liiga kitsas. Ei arvestata olukorda planeedil tervikuna, Eesti edukuse pahupooli ega Lääne tuntud mõtlejate kriitilisi märkusi sealse elulaadi kohta.
Astrofüüsikute arvestuste kohaselt lubab Päike elul maakeral kesta veel miljard aastat. Kuid pole kindlust, et inimkond niikaua vastu peab. Rajada lootused sellele, et tulevikus õigeaegselt lahendused leitakse, on hasartne ja vastutustundetu mäng tulevaste põlvkondade eludega.

Tarbi vähem!

Vaja on tagada maksimaalne kindlustunne. Et tarbimise kasv ei jõuaks ette teadusarengust, on tarvis muuta suhtumist. Ehk: sea suu sekki mööda. Või: ära ahmi viinamarju, enne kui nad on küpsed.
Kuskilt peab uus suhtumine alguse saama. Miks mitte Eestist? Meil on ideaalsed eeldused: haritud elanikkond ja loodusrahva tugevad traditsioonid. Eesti Vabariigi esimene peaminister, globaalprobleemide hea tundja Edgar Savisaar tuli kord välja analoogilise ettepanekuga. Oleme tänaseks selle unustanud. Vaja oleks sealt jätkata. Eesti väiksus, mille üle sageli kurdame, osutub tegelikult suureks plussiks. Olukorra tõsidust maailmas teatakse, kuid rutiinsest muretusest lahti öelda ei suudeta.
Püüe olla globaalprobleemide lahendamisel eesliinil võimaldaks vähendada kahte Eestit eitavate jõukate ringkondade mogri-märdilikku matsiuhkust. Mõttetu raiskamise kõrval avaldub see tihti kummalistes ja naeruväärsetes vormides, meenutades juulikuist reega kirikussesõitmist. Maailmamuredele lahenduste pakkumine soodustaks meie pürgimust Põhjamaade hulka pääsemiseks. Teatavasti püütakse seal raha riikliku ümberjaotamise teel vähendada lõhet jõukate ja vaeste vahel, kindlustades nii rahva suuremat ühtekuuluvust. Just see võikski olla Strateegilise Algatuste Keskuse propageeritava järgmise Eesti tunnus.
Paljud Lääne mõtlejad kritiseerivad termini üldise heaolu riik ühekülgset, puhtmateriaalset tõlgendamist. Oleme näinud, et üksikute inimgruppide kõrge materiaalne heaolu on viinud mandumisele, vaimse värskuse kadumisele. Pole kuulda, et majanduslikult kõige vabam maa Hongkong paistaks silma kõrge kultuuritaseme poolest.

Eesti trump on süvakultuur

Suurimat tähelepanu väärib vaimne kultuur, mille kõrgeim vorm on süvakultuur. Selle loomisel osalemise protsent on rahva kultuurilise arengu oluline näitaja, mille osakaal ühiskonna arenedes peaks suurenema. Siin on Eestil trumbid käes. Meie hiigellaulupidudel osalevad professionaalsed heliloojad, meie meeskoorid on ainulaadsed maailmas.
Kui Eesti muudaks NATO kurssi, teeks ta maailmale suure teene.
Ajalugu pole ühekülgselt tõlgendatav. Carl Robert Jakobson võlgnes paljugi oma populaarsusest jutule 700aastasest orjapõlvest. Aga äsja tähistasime Eesti Rüütelkonna juubelit. See näitab kahte järsult erinevat lähenemist samale perioodile. Ja mõlemal on oma õigustus. Eestimaa ristiusustamisel oli ka positiivseid jooni. Miks vaatame siis oma lähiminevikule vaid kui pigimustale okupatsioonile? Laululava, mida praegu kasutame, ehitati ju sel ajal. Pole kaugeltki selge, kas laulupeo traditsioon säilinuks (Saksa- ja Tshehhimaal ju kadus!), kui Nõukogude ajal poleks sellele pühendatud tähelepanu ja kulutatud raha. Ei tehtud seda ju ainult nõukoguliku võltsideoloogia sisendamiseks.

Kas Taagepera endiselt ühte meelt Savisaarega?

Presidendi juures töötavad akadeemilised komisjonid Eesti tuleviku kujundamise alal. Omavalitsuste valimiseelsele kampaaniale on ette heidetud tühja raharaiskamist ja sõnakõlinat. Riigikogu valimised peaksid tõstatama tõsisemaid probleeme. Kui Riigikogu valimistel saadab taas edu Res Publicat, lõpeb ehk mõttetu pisitülidel põhinev grillimine Keskerakonnaga, mis eriti õnnetult lahvatas Kohtla-Järvel ning kogu riigis takistas uusparteil saamast valimistulemustele vastavat osavõttu omavalitsuste juhtimisel.
Tuletagem meelde: omal ajal oli Res Publica vaimne isa R. Taagepera sama meelt E. Savisaarega, ka tema arvas, et Eesti sobib globaalprobleemide lahendamise katsepolügooniks. Loodetavasti on see idee praegugi südamelähedane nii talle kui noorematele respublikaanidele. Uusparteilaste tarmukas osalemine aitaks ilmselt realiseerida siintoodud ideesid, neid konkretiseerides ja täpsustades.

Terrorism vaid ettekääne relvastumiseks

Majanduslik-poliitiline olukord maailmas näitab, et globaliseerimise käigus kantakse tootmine üle arengumaadesse mitte ainult töökohtade loomiseks, vaid esmajoones sealsetele töölistele mitmekordselt madalama palga maksmisega ülikasumite hankimiseks. Saadud ressursse kasutatakse aga vähe sealse vaesuse ja harimatuse likvideerimiseks, tervishoiu parandamiseks, rahvuslike ja usuliste vastuolude leevendamiseks. Terrorismist jagusaamise sildi all käib võitlus relvastuse täiendamisele. Politseioperatsioonidele suuri summasid kulutades ei likvideerita terrorismi põhjusi, vaid võideldakse kõigest tagajärgede vastu. Mõistust asendavad jõudemonstratsioonid. Kui Eesti NATOsse astudes püüaks selle organisatsiooni kivistunud kurssi muuta, teeks ta maailma arengule suure teene.
(Lühendatud)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)