Liina Tõnisson tõstis Eesti poliitilist kultuuri

URMI REINDE,      15. oktoober 2003


Riigikogu Keskfraktsiooni poliitikud ei eita, et nad arutasid ühel sisekoosolekul fraktsiooniliikmete lisatööde koormust Riigikogu ülesannete täitmise kõrval. Probleemi tõstatas Liina Tõnisson, kes on kinnitanud, et tema, olles neljandat korda valitud Riigikogu liikmeks, peab rahva usalduse õigustamist siiski nii tähtsaks, et selle kõrvalt mitut teist töökohta pidada ei ole tal lihtsalt võimalik. Ühele TV-kanalile antud intervjuus tunnistas ta, et see ei tähenda, nagu ei kirjutaks ta enam edaspidi mõnd artiklit või ei peaks ühtki olulist loengut, sest see kuulub rahvaesindaja töö juurde.
Tõnisson taunis otsesõnu vaid neid Riigikogu saadikuid, kelle puhul läheb juba segamini, kus nad teevad oma põhitöö ja kus veedavad vaba aja. Näib, et mõni veedab vaba aja, kui ta seda üldse leiab, parlamendis. Eriti puudutab see n-ö nähtaval olevaid saadikuid, keda näeme igal nädalal teletööl, kusjuures saadete tegemine võtab ju ka oma aja.
Teema on tõusnud teravalt üles just praeguses Riigikogu koosseisus, sest uustulnud Res Publica nähtavasti tõsiste ühiskonnategelaste hulgast endale saadikuid vajalikul hulgal ei leidnud. Leinatamm, Võrno, Sisask ja Surva on ikkagi meelelahutustööstuse esindajad. Kui paaris eelmises Riigikogus nautisime "Õnne 13" seriaalis Kaljo Kiiska kui näitlejat, siis tema saadikutöö edusammude kohta jääme nähtavasti kõik vastuse võlgu.
Mart Ummelase meediakommentaarist, mis ilmus ka 1. oktoobri Kesknädalas, lugesime, et ta kardab keskerakondlasest ajakirjaniku Heimar Lengi pärast - põhjusel, et seni on ajakirjandus olnud kõigi teiste erakondade pärusmaa, ja Keskerakonda pole ekraanile ega eetrisse eriti lubatud. Ju söövad teised ajakirjanikud Lengi kui keskerakondlase ära, näis kogenud poliitkommentaator ennustavat!
Kuid läks hoopis vastupidi - Keskerakond osutus ainsana nii tugevaks, et julges ise sekkuda omaenda rahvasaadiku töö- ja ajakavasse. Seda pole teinud seni ükski teine erakond, kelle kõrgeimasse võimuorganisse valitud liikmed on avalikult aastaid valijatele ekraanil sõna otseses mõttes näppu visanud. Kes siis samal ajal seadusi teeb? Või on sellega meie riigis kõik juba korras?
Eelmine nädal tõi headele uudistele poliitilise kultuuri vallas lisa. Eesti Panga president Vahur Kraft nakatus vist Liina Tõnissoni südikusest ja sekkus ootamatult oma töötaja Indrek Tarandi heaolusse ETV poliitpila saates "Teletaip", esitades talle ultimaatumi - kas pank või telesaade! Keskerakonda on "Teletaibis" pilatud üsna sageli allapoole vööd, nii et Kesknädalal jääb panga presidendi resoluutsuse üle vaid heameelt tunda. Mõõdukates kandideerinud Indrek Tarandi enesekindlust maksumaksja raha eest tehtavas ETV-s on sellega kõvasti kärbitud.
Ja veel üks hea uudis. Ajaleht Postimees otsib võimalust vabaneda oma uudistejuhist Kalle Muulist, pakkudes talle madalamat töökohta. Kesknädal peab tunnistama, et meie lugejad on nii tihti avaldanud rahulolematust Muuli maailmanägemise üle Vikerraadio saates "Olukorrast riigis" (samuti maksumaksja raha eest), et meie kirjasaatjad ja lugejadki on juba väsinud Muulit kirumast.
Kuid nagu näeme, issanda veskid jahvatavad ilma Kesknädalatagi edasi - loodetavasti jätkuvalt poliitilise kultuuri suunas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)