Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Paha olla? Kellel? Miks?

TÕNU ANTON,      07. aprill 2004


Keskerakonna ümber on palju kära tehtud ja tehakse ilmselt ka edaspidi. On loomulik, et Keskerakonna jätkuv populaarsus rahva hulgas ei anna rahu nii mõnelegi poliitikas kurba olelusvõitlust pidavale poliitilisele jõule.

Lepiksonil raskusi arusaamisega

Tõukeks praeguse loo kirjutamiseks sai Robert Lepiksoni kirjutis 22. märtsi SL Õhtulehe arvamusküljel, kus ta ei ole rahul vaat et ühegi asjaga Keskerakonnas. Küll ei kõlba erakonna esimees, küll on häda juhatuses ja mujalgi. Igal pool näeb Lepikson truualamlikke jüngreid, kes silmi tõstmata ja oma peaga mõtlemata autoritaarse esimehe soove ellu viivad.
Tule taevas appi! Kui ikka niisugused asjad kummitamas on, siis on viimane aeg abi otsida, kergematel juhtudel pidavat isegi abi saama.
Olen paaril viimasel aastal erakonna volikogu istungitest ja kongressidest osa võtnud ning võin täie vastutusega kinnitada, et see, mida Lepikson kirjutas, on täielik jama, veelgi enam, see on rünnak erakonnasisesele demokraatiale ja laiemas laastus demokraatiale üldse.
Lepiksonile ei meeldi, et erakonna esimees on Edgar Savisaar. No mis teha, kui kongress ta väga suure häälte ülekaaluga esimeheks tagasi valis. Siis peaks ka "suur demokraatia eest võitleja" kongressi otsusega nõustuma. Kui ikkagi ei nõustu ja oma ärides tegutsemisest aega üle jääb, siis võiks ju lugeda erakonna põhikirja. Seal on kirjas, mida saab ette võtta, kui erakonna liikmed ei ole juhtorganite tegevusega rahul - kuni erakorralise kongressi kokkukutsumiseni välja.
Lepikson nutab aga ajakirjanduses. Talle ei meeldi see, mis toimub erakonna juhatuses. Ei meeldi, et ka siin jääb ta koos oma iseenese tarkusest väljamõeldud mõtetega vähemusse. Ei meeldi, et erakonna juhatus tahab anda suuniseid Riigikogu fraktsioonile. Ega juhatus sellises koosseisus taevast alla ei kukkunud, seegi on valitud kongressi poolt. Kui Lepikson oleks oma peaga mõtlev mees, siis ta peaks ju teadma, et kui juhatuse enamus tema poolt pakutut ei toeta, siis tuleb tal sellega rahul olla, mida juhatuse enamus otsustas. Kuid ei ole. Siin ei saa muud võimalust olla, kui et Lepiksonil on äraspidi arusaamine demokraatiast. Selline isemõtlemine sobib isevalitsejale, demokraatlikku riigikorraldusse pole nende mõtetega asja.

Keskerakondlane Lepikson peaks oma jüngritega põhikirja lugema

Mis puutub aga erakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooni vahelisse suhtesse, siis võiks Lepikson jälle välja võtta erakonna põhikirja, kus on selle kohta kohe eraldi punkt. Panen mõned laused sellest punktist siin kirja, sest kui mees ikka siiani pole põhikirja lugenud, ega ta siis loe ka. 5.2. Fraktsioon juhindub oma tegevuses erakonna põhikirjast ja programmist ning kongressi, juhatuse ja erakonna volikogu otsustest. 5.3. ... Fraktsiooni liikmed on kohustatud täitma juhatuse otsuseid ja fraktsioonis sõlmitud kokkuleppeid.
Kas tõesti on nii raske aru saada? Arvan, et Lepikson ja koos temaga veel mõned keskerakondlastest eelmiste valitsuste ministrid on ennast liiga õhku täis tõmmanud, mõni isegi nii täis, et ei mahu enam iseenese sisse hästi ära. Nendele ei maksa midagi erakonna põhikiri ega programm. Nad hülgavad demokraatia põhitõed erakonna organites, kuhu nad on lasknud ennast valida. Kui põhikirjast on raske aru saada, siis võiks ju mõne tuttava juristi käest küsida. Põhikirja eiramine või selle meelevaldne tõlgendamine viib anarhiani ja seda peab käsitlema kui erakonna nõrgestamisele suunatud tegevust. Pole kuulda olnud, et keegi oleks erakonna põhikirjas kirjapandut erakonna volikogus või kongressil vaidlustanud. Põhikirjalisi sätteid tahetakse lihtsalt ignoreerida. Äkki peaks need suurustajad järele vaatama, mida ütleb seesama põhikiri nende kohta, kes rikuvad jämedalt põhikirja nõudeid. Kui erakonna enamus on juhtorganite tegevusega rahul, siis on rahulolematutel vaid kaks valikut - kas olukorraga leppida või kõrvale astuda. Ei maksa avalikult nutta nagu omal ajal ühiskondlikus kohtus, et "minu mees on üks igavene põrsas, andke minu mees mulle tagasi".

Lepikson Isamaaliidu suurvürstiks ei saanud

Lepiksonile võiks ma aga meelde tuletada, et peale suurte sõnade võiks mõnikord tegusid ka teha. Äkki on tal veel meeles, et ta laskis Võru maavanemana valijaid lollitades ennast Võru linnavolikogu liikmeks valida. See oli siis, kui Mart Laari valitsus tahtis luua Suur-Võrumaad. Et Laar ühendab Kagu-Eesti maakonnad Suur-Võrumaaks, mille pealik oleks enesestmõistetavalt Lepikson, tema omakorda aitab aga Võru linnas isamaaliitlastest ärimehed võimule. Õnneks ei saanud Suur-Võrumaast seekord asja ega ka Lepiksonist selle suurvürsti, küll aga aitas ta Võrus võimule isamaaliitlased, kes pidid isekeskis hakkama saama, sest kes kordagi volikogu istungil kohal ei käinud, oli Lepikson.
Lepikson oli ka see mees, kes laskis ennast erakonna juhatusel Võrumaa piirkondliku osakonna kuraatoriks kinnitada, kuid ta ei võtnud kordagi piirkonna juhatusega kontakti, kohalkäimisest rääkimata, nii et piirkonna juhatus oli sunnitud paluma Lepikson kellegi teisega asendada. Kuuldavasti on Lepikson ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni suurim puuduja. Kui see oma peaga mõtlev mees peale isiklike asjade laiemalt viitsiks mõelda, siis ta ehk saaks aru, et ta ajab vale asja.

Viimati muudetud: 07.04.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail