Tartu vaim puidurafineerimistehase vastu

Tartu oli keskvõimule igati vastandumas ka sajandivahetusel, kui käis arutelu vangla ehitamise üle. Küll ei sobivat see ülikoolilinnale ning reostavat Emajõge, mille äärde see kinnipidamisasutis linnaservale rajati. Nüüd on 2002. aastal rajatud vangla üks suurimaid, enam kui 400 töökohaga riigieelarvelisi tööandjaid. Seal on trellide taga olnud ka nii mõnigi maailmakuulus sõjakurjategija.

Tartu tollane linnapea Andrus Ansip sai protestivaimuga tartlaste häälte toetusel mõne aasta pärast valitsusse ning tõusis peaministriks. Praegune reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas on samuti keskvõimule vastandumas, vedades protestivaimu laiemaks kui ainult linna piires esineva.

Tartu volikogu otsustas eelmisel nädalal ligi seitse tundi kestnud erakorralise istungi lõpuks, et linna külje alla kavandatava puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringu koostamise menetlus tuleb lõpetada. Volikogu meelest on seniste menetlustoimingute õigusvastasuse ja küsitavuse tõttu välistatud riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus, ning eriplaneeringu koostamise menetlus tuleb lõpetada.

Volikogu märkis oma deklaratsioonis isegi ilma uuringuteta, et tehase poolt potentsiaalselt keskkonda juhitavate saasteainete kogus on isegi keskkonnanormatiivide järgimisel ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamisel erakordselt suur.

Eriplaneeringuga minnakse edasi

Valitsus algatas riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase kavandamiseks Viljandi ja Tartu maakonda mullu mais. Potentsiaalne puiduärimeestest koosneva firma Est-Fori investeering sellesse tehasesse oleks umbes miljard eurot. Ärimeeste meelest on Emajõe-äärne ala puidutöötlemise hiigeltehaseks parim lahendus. Samas on koonduva kohaliku vastuseisu tõttu kõne all ka teised Eesti piirkonnad; pakkumise on teinud näiteks Valgamaa.

Vaatamata Tartu volikogu vastuseisule minnakse tselluloositehase riikliku eriplaneeringu koostamisega esialgu edasi, kinnitas peaminister Jüri Ratas. Peaministri sõnul peavad just uuringud näitama, kas tehas tekitab keskkonnakahju ja halvendab tartlaste elukeskkonda. Eelmisel nädalal ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil Tartu volikogu otsuse kohta, et rahva kaasamine on positiivne, aga uuringud tuleb ära teha. „Kindlasti on kohaliku kogukonna arvamus hästi tähtis. On tähtis, kui valitsus ühel hetkel hakkab otsustama, kas minna edasi detailsesse planeeringusse või öelda, et siin on stopp, siit me edasi ei lähe, see halvendab piisavalt looduskeskkonda, see halvendab piisavalt elukeskkonda,“ sõnas Ratas.

Teadlased poolt

Et uuringud tuleb otsuse tegemiseks ära teha, seda pooldavad ka teadlased. Nende hinnangul ei saa praeguse looduskaitselise eelduse põhjal, et Emajõe ja Peipsi järve reostuskoormus ei tohiks suureneda, rajada Emajõe äärde isegi parimat võimalikku tehnoloogiat kasutavat tehast. Ka Soome ja Rootsi vastavad kogemused ei ole piisavaks argumendiks neile, kes seisavad vastu põhimõtteliselt.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase hinnangul on senine arutelu puidurafineerimistehase rajamise üle tekitanud tunde, et arengut ühiskonnas pole vaja. Varblase sõnul pole Eesti ainult IT-riik, vaid ka biomajanduse riik. „Üks biomajanduse toormest on ka puit ja puitmass. Eesti peaks ka tulevikus olema biomajanduse riik. Puidu väärindamine annab neljandiku meie käibest ja on üks vähestest sektoritest, mis ekspordib rohkem kui impordib,“ rääkis ta.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kõneles volikogule, et maailmas ei sünni tegelikud väärtused seal, kus toodetakse midagi lihtsalt. „Lihtne tootmine või eksport on majanduslikus mõttes mugavustsoon. Moodsas ühiskonnas tekib tulu, kui suudame teha midagi paremini kui naabrid, kui mõeldakse välja uusi tooteid,“ tõdes Soomere.

Tartu peaks jääma oma vaimu harivaks ülikoolilinnaks. Ent Tartu vaimu ei saa kogu aeg kasutada riigile tähtsate asjadele vastu seismiseks veel enne, kui tõsiseltvõetavad uuringud on tegemata. Sest ei jää nendest uuringutest kõrvale ka Tartu teadlased.

AIVAR JARNE

Jaga |