Ikka ja jälle Vabadussambast

Ants Kargaja,      27. veebruar 2002


Mitu korda on olnud probleemiks vabadussamba püstitamine. Lahendust pole leidnud selle asukoht ega kuju. Vaidluste peamiseks sisuks, kuivõrd seda võimaldas poliitiline olukord ja ajastu, on olnud asukoht ja kuju. Maksumuseni pole kunagi jõutud.
Alles nägime taas näitust, kus pakuti välja võimalusi asukohaks ja kujuks. Ent kuigi on jätkunud summasid välismaale parseldamiseks ja välismaalt peldikute ostmiseks, on ometigi tähtis ka vabadussamba püstitamise hind.
Põhimõtteliselt sobib vabadussamba asukohaks kas pealinna peaväljak või mõni muu ilus paik linna tsentrumi lähedal. Paraku hõivasid kaunid paigad Maarjamäel juba okupatsioonivõimud kas matusepaikadeks või monumentaalseks kompleksiks. Nende hävitamist või purustamist takistab meid moraalne tõrge.
Niisiis valida jääb väljak. Seda teed on läinud omal ajal Berliin, Pariis, Riia ja teised. Meil erilist valikut pole. Kahest suuremast väljakust, Viru ja Vabaduse, tuleb välja arvata Viru, kuna tema suhtes on muud plaanid, pealegi jääks igasugune monument Viru hotelli varju. Vabaduse väljak on paraadväljak ning sinna pole vaja maalitud lilli ega õlletelke.
Saatuse ja ajaloo tahtel asub Vabaduse väljaku kõrval hästi nähtav Harjuvärava mägi, suurepärane baas mis tahes monumendile. Olgu siis pealiseks Kalevipoeg või lihtsalt kaljurahnud, mis kaitsesid Toompead 1991. aastal. Sinna oleks kerge ligipääs transpordiga ja piisaks kohta autodele, kui tuleb mingi välisdelegatsioon või kui tähtpäevade puhul soovitakse samba jalamile pärgi asetada. Nii oleks aga ka hinna küsimus lahendatud odavaimal viisil.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)