Nädala juubilar ANGELA MERKEL 60

Merkeli absoluutne lemmikväljend on “samm sammu haaval” – eurotsooni finantskriisist sai üks tema poliitikutee suuremaid väljakutseid, millele Merkel lähenes nagu fundamentaalsele teaduslikule probleemile, mis vajas toimivat lahendust. Sellega vastandas ta ennast David Cameronile, kes oma emotsionaalsetes väljaütlemistes kutsus üles leidma kiiret ja efektiivset lahendust. Merkeli seisukohtades ei olnud kiiretele lahendustele ruumi: “Võlakriisi kujunemiseks läks aastaid ning selle lahendamiseks kulub samuti aastaid – samm sammu haaval.”

Merekli mõju ulatus on osalt seotud tema kogemuste pagasiga, aga mitte ainult. Kindlasti aitab mõjukusele kaasa, kui olla kõige intelligentsem inimene laua ääres ning kui olla igas küsimuses enim ette valmistunud, nagu kirjeldab Merkeli töövõtteid endine kolleeg. Need iseloomujooned – intelligentsus ja põhjalikkus – on sarnased Margaret Thatcherile, kes samuti oli teadlase ettevalmistusega poliitik.

Angela Dorothea Kasner sündis 17. juulil 1954. aastal Lääne-Saksamaal Hamburgis. Kui tütar oli vaid kuus nädalat vana, kolis perekond Ida-Saksamaale, sest kirikuõpetajast isa määrati ida poole, kuna seal nappis kirikuteenistujaid. Seega kasvas Merkel üles Templinis, mis asub 80 kilomeetrit Ida-Berliinist põhjas.

Koolis kujunesid Merkeli silmapaistvamateks saavutusteks, millega kaasnesid äramärkimised ja preemiad, tulemused peamiselt kahes õppeaines: vene keeles ja matemaatikas. Merkel kuulus ka Freie Deutsche Jugendi (kommunistlik noorteühendus) ridadesse, mis senini hoiab kahtlusevarjundit tema erakonnakaaslaste seas. Kuid toonast eluolu arvestades ei oleks olnud võimalik alustada õpinguid kõrgkoolis ilma organisatsiooni kuulumata.

Leipizigi ülikoolis õppis Merkel aastail 1973–1978 füüsikat ning pärast lõpetamist siirdus Berliini õppe- ning teadustööle Teaduste Akadeemiasse, kus talle omistati doktorikraad kvantkeemias. Ta jätkas teadustegevust kuni 1990. aastani, mil suundus poliitikasse.

Nii üleskasvamine Saksa Demokraatlikus Vabariigis kui akadeemiline haridus ja karjäär muudavad Merkeli teistest tipp-poliitikutest erinevaks ning on mänginud suurt rolli tema edus. Teda peetakse pigem teisi inimesi kahtlustavaks, mistõttu Merkeli lähim usaldusaluste ring on väga väike, kusjuures valdavalt meessoost meediakommentaatorid viitavad sellele tihti kui “tüdrukute laagrile”. Mõned lähemad kaasteelised toovad Merkeli iseloomus välja poliitiku huumorisoone, mida kirjeldatakse kuiva ja isegi ulakana. Merkelit peetakse muide ka väga heaks jäljendajaks – väidetavalt on ta repertuaaris ka suurepäraselt esindatud Nicolas Sarkozy ja Barack Obama.

Tema kui tipp-poliitiku akadeemiline karjäär soodustab juba mainitud süvenemistahet probleemidesse, aga ka pikema perspektiiviga asjadele lähenemist, kõikide potentsiaalsete võimaluste läbitöötamist ning seejuures ääretut täpsust ja hämmastavat keskendumisvõimet.

1977 abiellus Merkel kaastudengi Ulrich Merkeliga. Koos koliti elama Ida-Berliini, kuid abielu lahutati neli aastat hiljem. Merkel jättis alles esimese abikaasa nime, ehkki alates 1984. aastast on ta olnud koos oma praeguse abikaasa Joachim Sauer’iga, kes on kvantkeemia professor. Ühiseid lapsi neil ei ole, Saueril on kaks poega eelmisest abielust. Paari näeb koos avalikkuse ees haruharva, üheks erandiks on iga-aastane Wagneri muusikafestival, mida nad pea alati külastavad.

Merkelilt küsiti kunagi intervjuus, kuidas ta kasutaks kolme vaba päeva, kui ta saaks teha, mida tahab: „Koristaksin korterit ja korrastaksin raamaturiiuleid,“ kõlas vastus.

Ta peab end heaks kokaks ning poliitikutee alguses uhkustas meedias sageli oma toiduvalmistamise oskustega. Merkelile meeldib ka kooke küpsetada, eriline lemmik on ploomikook – mis maitseb küll abikaasale, aga mitte Merkelile endale! Oma tegvuste intensiivust hindab ta tihti selle järgi, kui mitu nädalavahetust suve jooksul on tal aega olnud kooki küpsetada: esimestel ministriaastatel oli neid vähemalt kolm, kuid kantsleriaja jooksul kohtab vabu hetki üha vähem. Aeg-ajalt lekib meediasse pilte Merkelist oma naabruskonna toidupoe kassasabas, kuid ehkki ajakirjanikud üritavad ostunimekirja agaralt omastada, siis nii liha- kui ka kalapoodnikud vaikivad vandeseltslaslikult.
Probleemidele fundamentaalset lähenemist tunnustab enamik Angela Merkeliga koos töötanud inimesi. Süvenemine ning mõistmine on tema jaoks esmatähtsad, mitte ainult keskendumine sellele, mis aitaks tal poliitikas veel ühe nädala vastu pidada – põhimõte, mis samuti eristab teda hallidest reapoliitikutest.

Poliitikasse tõmbas Merkeli külma sõja lõpp ja Berliini müüri langemine 1989. aastal. Tulevane ühise Saksamaa kantsler oli nimelt veendunud, et tookordne Ida-Saksamaa vajab ennast esindama parlamendisaadikuid, kes ei ole senistes kommunistlikes võimumängudes osalenud. Saksamaa ühendamine ning tolleaegsed ühiskondlikud vapustused on kujundanud ka Merkeli poliitilisi seisukohti – eelkõige neid, mis puudutavad demokraatia väärtuste kaitsmist ja majanduse konkurentsivõime täiustamist.

Merkelist sai ühendatud Saksamaa esimese parlamendi liige ning ta erakonna sisene ja poliitiline tähelend oli äärmiselt kiire, sest aeg selliseks tõusuks sobis ääretult – Saksamaa vajas võimukoridoridesse idapoolsetelt aladest intelligentseid ja julgeid isikuid. Kantsler Helmut Kohl, kes hakkas Merkelit otsekohe kutsuma “das Mädchen” (– see tüdruk), tundis ära Merkelis peituva kvaliteedi. Senini nähakse Merkelit kui “tüdrukut idast”, kes ei ole ennast üles töötanud ainuüksi mööda parteiredelit. Ta on erakonnas austatud, kuid mitte armastatud, mistõttu arvatakse, et kui ta peaks kantsleri koha kaotama, siis heidetakse ta erakonna juhi kohalt üle parda üpris kiiresti.

Kuid siiani on ta populaarne ja endiselt võimul – Euroopa praegustest riigipeadest järjepanu kõige kauem – ning võim põhineb Merkeli enese sõnul eelkõige võimel veenda teisi – kodanikke, erakonnakaaslasi, koalitsioonipartnereid. Ning tänu suhtlemisoskusele ning kindlameelsusele on ta olnud ja on praegugi efektiivne nii Saksa kui ka Euroopa poliitikas.

Angela Merkel ise kinnitab jätkuvalt, et ta endiselt naudib poliitika tegemise protsessi ning teadmatust, mis sellega kaasneb – ühelgi hommikul ei ole kindel, mis õhtuks juhtunud on, ja see teadmatus toob kaasa olukordade pideva muutumise, uute inimestega kohtumise ning väljakutse igasuguseid karisid ületada hea tahte ja loovuse abil. Kuni see väljakutse püsib, jääb Merkel maailmapoliitikas tähtsaks mängijaks. Seda tõestas kas või viimane nädalavahetus, kui Merkel ei pidanud paljuks sõita Rio de Janeirosse – ühelt poolt toetama Saksamaa jalgpallimeeskonna finaaliheitlust Argentiina vastu (ja tema kohalviibimise toetusest, nagu nägime oli kasu!), teiselt poolt ühildas ta aga oma kauglennu ka kohtumiseks Vladimir Putiniga, et rääkida Ukraina konflikti reguleerimisest.

Ulrika Karu

Jaga |